|
Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582. aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa jaotus Eesti- ja Liivimaaks, mis likvideeriti alles 1917. aastal ühise [[Eestimaa kubermang]]u moodustamisega.
==[[Rzeczpospolita]] valdused Liivimaal==
{{Provints
| nimi = [[Inflanty]]
| omakeelne_nimi_1 = ladina keeles | ''Ducatus Ultradunensis'' |
| omakeelne_nimi_2 = eesti keeles | Üleväina-Liivimaa hertsogkond |
| lipu_pilt =
| lipu_link =
| vapi_pilt = [[Pilt:POL Inflanty IRP COA.svg|300px]]
| vapi_link = Üleväina-Liivimaa vojevoodkondade vapp
| pindala =
| elanikke =
| keskuse_nimetus = [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kuberneri]] residents
| keskuse_nimi = [[Riia]]
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Prowincje I RP.svg|thumb|left|300px|[[Rzeczpospolita]] provintsid. Inflantyst edelasuunal asus [[Kuramaa hertsogiriik]], mis oli vasallisõltuvuses Rzeczpospolitast, Kuramaa hertsogkonna piires on eraldi välja toodud [[Kuramaa piiskop]]i [[Magnus]]e [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]] territooriumid]]
}}
Liivimaa valitsemine reguleeriti kuningas [[Stefan Batory]] poolt välja antud Liivimaa [[konstitutsioon]]iga (''Constitutiones Livoniae''), mis tunnustas Liivimaad vallutatud alana ega tunnustanud 1561. aastal [[Zygmunt II August]]i poolt välja antud Sigismund Augusti privileegi (''Privilegium Sigismundi Augusti''). Liivimaa valitsuskorralduse eesmärkideks olid Liivimaa poolastamine ning rekatoliseerimine. Sel eesmärgil nimetatigi [[Liivimaa kuberner]]iks (resideeris Riias) ultrakatoliiklik [[Jerzi Radziwill]] (1556–1600).
{{Vaata|Liivimaa hertsogkond}}
===Haldusjaotus===
Liivimaa jagati [[presidentkond]]adeks (Võnnu, Tartu, Pärnu), kõigi etteotsa määrati eluaegsete volitustega president. Presidentkonnad nimetati [[1598]]. aastal ümber [[vojevoodkond]]adeks ja presidendid vojevoodideks, nagu oli tavaks ka Poolas.
Vojevoodid olid eranditult Rzeczpospolitast, 1589. aastal kehtestatud ''Ordinatio Livoniae I'' määras pooled staarostiametitest poolakatele, pooled leedukatele. 1598. aastal aga vastu võetud ''Ordinatio Livoniae II'' määras kolmandiku staarostikohtadest kohalikule [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadlile]]. Pärast Liivimaa vallutamist läks riigile laialdasi maavaldusi (3/4 kogu Liivimaa maavaldustest), mis enne seda kuulus endistele ordumaadele ja nende haldamiseks moodustati staarostkonnad, mis jagunesid [[folvark]]ideks ehk [[riigimõis]]adeks. Erinevalt [[aadlimõis]]ade talupoegadest ei olnud riigi- ehk [[kroonumõis]]ade talupojad sunnismaised. Staarostkondade valitsejate [[Staarost]]ite amet oli eluaegne ning ülitasuv, staarostid said endale 1/3 staarostkonnast laekuvast tulust.
Liivimaa senine aadliomavalitsus maapäev, mis käis koos Võnnus, jagunes aadlike päritolu järgi Leedu, Poola ja Liivimaa [[kuuria]]ks. Iga kuuria saatis end [[Poola seim]]i esindama 2 saadikut. Maapäev valis aadelkonna etteotsa [[maamarssal]]i. Aadlikele lisaks oli [[Liivimaa maapäev]]al esindatud veel 4 linna: [[Riia]], [[Tartu]], [[Pärnu]] ja [[Võnnu]].
<table><tr valign=top><td>
*[[Pärnu vojevoodkond]]
**[[Pärnu staarostkond]], P, ja [[Dole]] staarost Valentin Überfeld; [[Jan Lesniowolski]] (1582-); [[Jakob Madalauski]];
**[[Viljandi staarostkond]], I poola staarost [[Martin Kazanowski]] (1582-), [[Marcin Kurcz]] (1586-1600), [[Baltasar Markowski]];
**[[Karksi staarostkond]],
**[[Otepää staarostkond]].
<td>
*[[Tartu vojevoodkond]]
**[[Tartu staarostkond]],
**[[Põltsamaa staarostkond]],
**[[Laiuse staarostkond]],
**[[Kirumpää staarostkond]],
**[[Vastseliina staarostkond]];
<td>
*[[Võnnu vojevoodkond]] ehk Cesise vojevoodkond
</table>
Rzeczpospolita valdustes olevatel Liivimaal moodustati halduspiirkondadena veel 20 [[staarostkond]]a, millest [[Lõuna-Eesti]] alale jäi 9.
==Haridus ja kultuur Poola võimu aladel==
[[Liivi sõda|Liivi sõjast]] purustatud Lõuna-Eestis üritas Poola taastada [[kirik]]uelu; seda ei saa lihtsustavalt [[vastureformatsioon]]iks nimetada, ent ka rekatoliseerimine ei sobi. [[Jesuiidid|Jesuiitide]] [[Collegium Derpatense]] ([[1583]]–[[1625]]) oli hoopis uutlaadi üritus, mis koostas-trükkis a. [[1585]] [[maakeel]]se [[katekismus]]-lauluraamatu ning andis [[maarahvas|maarahvale]] mitu omamaalasest [[preester|preestrit]] (5 on nimepidi teada).
| 