Erinevus lehekülje "Satelliittelevisioon" redaktsioonide vahel

P
("forwarding" Ajalugu)
Tavalisel sidesatelliidil on kuni 32 [[transponder]]it K<sub>u</sub>-lainealale ja kuni 24 [[transponder]]it C-lainealale. Igal [[transponder]]i sagedusriba laius on 27 MHz kuni 50 MHz. Häirete vältimiseks peab iga geostatsionaarne C-laineala edastav tehiskaaslane olema paigutatud 2 kraadise vahega kõrvalasuvast satelliidist. K<sub>u</sub>-laineala puhul võib paigutus olla 1 kraadise vahega. Paigutustiheduse teoreetiliseks ülempiiriks maailma geostatsionaarsel orbiidil kokku on 360/2 = 180 C-laineala tehiskaaslast ja 360/1 = 360 K<sub>u</sub>-laineala tehiskaaslast. Praktikas ei õnnestu ringhäälingu tehiskaaslasi geostatsionaarsele orbiidile maksimaalse tihedusega paigutada olemasolevate tehiskaaslaste asukoha ja selle või muutmise ja hoidmise võimaluste piiratuse tõttu, samuti geograafilistel põhjustel.
 
==Atmosfäärimõjud <!--Päikese, ilmastiku ja häirete mõju vastuvõtule-->==
[[Pilt:Geostationaryjava3Dsideview.gif|pisi|left|Sünkroonsel orbiidil tehiskaaslane.]]
[[Pilt:Geostat.gif|pisi|Geostatsionaarse orbiidi korral on roheline (sidesatelliit) ja pruun punkt (vastuvõtja) Maa keskpunktiga alati ühel joonel.]]
C-laineala vastuvõttu mõjutavad selle madala sageduse tõttu maapealsed häired, samas kui K<sub>u</sub>-laineala vastuvõtt on mõjutatud vihmast (vihmapiisad on mikrolainete suurepärased neelajad sellel sagedusel<!--aga lumehelbeke?-->). K<sub>u</sub>-laineala signaal on veelgi rohkem mõjutatud jääkristallidest äikesepilvedes.
 
Lisaks sellele on kaks korda aastas hetkeline katkestus, kui päikesekiired on täpselt geostatsionaarse tehiskaasalase taga millele vastuvõtuantenn on suunatud. See toimub 2 korda aastas kevadeti ja sügiseti keskpäeval kuni kahe nädalase perioodi joosul ja sellest on mõjutatud nii C-laineala kui ka K<sub>u</sub> laineala vastuvõtt. Vastuvõtt katkeb päikeselt tulevate samasageduslike mikrolainete segava mõju tõttu.
 
==Signaalide saatekiired ja levialad==