Erinevus lehekülje "Stefan Batory" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Tema isa [[Stefan VIII Bathory]] oli [[Ungari]] aadlik, kes oli Transilvaania [[vojevood]] alates [[1529]] kuni oma surmani [[1534]].
 
Stefan Batory sai tuntuks oskusliku [[diplomaat|diplomaadina]]. Ta kaitses [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[János Zsigmond]]i õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale keiser[[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisri ja [[Austria]] [[ertshertsog]]i [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]] viha, kes János Zsigmondit kukutada püüdis, ja Maximilian hoidis Stefanit kaks aastat vangis.
 
[[1570]] kukutas Maximilian János Zsigmondi ja määras ta [[Transilvaania vojevood]]iks. János Zsigmond suri järgmisel aastal pärijateta, kuid määras enne surma oma järeltulijaks oma laekuri [[Gáspár Bekes]]i. Transilvaania aadlikele see eriti ei meeldinud ja nad valisid uueks vojevoodiks Stefan Batory. See põhjustas Bekesi ja Batory vahel kodusõja, kus Bekes lüüa sai ja põgenes [[Viin]]i, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu.
 
[[1572]] suri [[Poola kuningas]] [[SigismundZygmunt II August]], kelle pärija oli [[Jagelloonid]]e dünastia viimane liige, SigismundZygmunt II Augusti õde [[Anna Jagiellonka]]. Poola kuningaks valiti [[Prantsusmaa]] kroonprints [[Henri III|Henri]]. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais [[1574]] suri Henri vend [[Prantsusmaa kuningas]] [[Charles IX]] ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks.
 
Kõigepealt püüdis Poola [[Seim (Poola)|seim]] [[12. detsember|12. detsembril]] [[1575]] uueks kuningaks valida Maximilian II-t, kuid [[šlahta]] ähvardas ülestõusuga, kui vägeva naaberriigi kuningas Poola kuningaks valitakse. Sellepärast valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory, kes oli Annast 10 aastat noorem. Nad abiellusid [[1. mai]]l [[1576]], kuid sellest abielust ei sündinud lapsi, sest Anna oli juba sellest east väljas.
 
Uueks Transilvaania vojevoodiks valiti Stefan Batory 3 aastat vanem vend [[Kristóf Batory]]. Gáspár Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni [[1580]] [[GrodnoHrodna]]s suri. Temalgi polnud pärijaid.
 
Stefan võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1576. Ta oli edukas sõjamees ja sundis venelased[[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed [[Liivimaa]]lt taanduma. [[Jam Zapolski vaherahu]]ga sai Stefan enda kätte kogu [[Vana-Liivimaa]] lõunaosa, mis liideti [[Rzeczpospolita]]ga ja millest hiljem kujunes [[Liivimaa kubermang]].
 
==Isiklikku==
60 222

muudatust