Puhja kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: lisatud fiu-vro:Puhja kihlkund
Resümee puudub
1. rida:
'''Puhja kihelkond''' on ajalooline [[kihelkond]] [[Tartumaa]] lääneosas.
 
Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel.<ref name="mois">[http://www.mois.ee/kihel/puhja.shtml Puhja kihelkond] Eesti mõisaportaal (vaadatud 2. august 2012)</ref> Ajalooürikutes on kihelkonda mainitud 1397. aastal.<ref name="vald">[http://www.puhja.ee/index.php?page=75& Ajalugu] Puhja vald (vaadatud 2. august 2012)</ref>
 
17. sajandi alguses oli Puhja küllaltki eraldatud. [[Viljandi]] ja [[Tartu]] poolsetes külgedes takistasid läbipääsu [[SAngla soo|Sangla]] ja [[Ulila soo]], põhja suunas [[Laeva soo]]. Kaugemale pääses lõunasse [[Rõngu]] suunas minnes, põhiliselt sõideti mööda jõge. 17. sajandi teisel poolel asus tänu heale maale kihelkonda elama palju uusi inimesi. Siis asutati ka esimene kool.<ref name="vald"/>
'''Puhja kihelkond''' on ajalooline [[kihelkond]] [[Tartumaa]] lääneosas.
 
19. sajandi keskpaiku siirdus Puhja kihelkonna talupoegadest 24,4% õigeusku.<ref>[http://www.visittartu.com/11233 8. Tartu - Puhja - Rannu - Võrtsjärv ] Tartu turismiinfo (vaadatud 2. august 2012)</ref>
 
Aastatel 1922 kuni 1939 hõlmas see kihelkond [[Kavilda vald|Kavilda]], [[Konguta vald (Puhja kihelkond)|Konguta]] ning [[Ulila vald|Ulila valla]]. Varem olid kihelkonnas olnud eraldi veel Väike-Konguta vald ja Väike-Ulila vald.
 
Kihelkonnakirikuks oli [[Puhja kirik]].
 
==Mõisad==
Kihelkonnas paiknes 8 mõisat - 1 [[kirikumõis]], 3 [[rüütlimõis]]ast peamõisat koos 1 [[kõrvalmõis]]aga, 2 [[riigimõis]]at ning üks 20. sajandi alguseks mõisa staatuse minetanud mõis. Lisaks veel 1 [[karjamõis]].<ref name="mois"/>
 
*[[Puhja kirikumõis]] (''Pastorat Kawelecht'')
*[[Kavilda mõis|Kavilda]] (''Kawelecht'') riigimõis
*[[Pala mõis|Pala]] e Palumõisa (''Pallamois''), Väike-Konguta kõrvalmõis
*[[Suure-Konguta mõis|Suure-Konguta]] (''Schloß Kongota, Groß-Kongota'') rüütlimõis
*[[Suure-Ulila mõis|Suure-Ulila]] e Ulila (''Ullila'') rüütlimõis
*[[Teedla mõis|Teedla]] (''Thetlia'')
*[[Väike-Konguta mõis|Väike-Konguta]] (''Klein-Kongota'') rüütlimõis
*[[Väike-Ulila mõis|Väike-Ulila]] (''Uhlfeld'') riigimõis
 
==Kihelkonna alad tänapäeval==
Kihelkond jääb tänapäeval tervikuna [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] aladele. Kihelkonna põhjaosa koos kihelkonnakeskusega moodustab [[Puhja vald|Puhja valla]]. Lõunaosa Suure- ja Väike-Konguta mõisate ümbruses kuulub [[Konguta vald|Konguta valla]] lääneossa ning kihelkonna lõunatipp kuulub [[Rõngu vald]]a. <ref name="mois"/>
 
==Viited==
Aastatel 1922 kuni 1939 hõlmas see [[Kavilda vald|Kavilda]], [[Konguta vald (Puhja kihelkond)|Konguta]] ning [[Ulila vald|Ulila valla]].
{{viited}}
 
{{Puhja kihelkond}}
{{Tartumaa kihelkonnad}}