Redaktsioon: 31. juuli 2012, kell 10:14 redigeeri EmausBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 125 123 muudatust P r2.7.2+) (Robot: muudetud yo:Henry III ilẹ̀ Fránsì ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. august 2012, kell 22:09 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 076 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: Henri III juhtis printsina [[Prantsusmaa sõjavägi\|Prantsusmaa sõjaväge]] sõjas [[hugenotid\|hugenottide]] vastu [[13. märts]]il [[1569]] [[Jarnaci lahing\|Jarnaci]] ja [[3. oktoober\|3. oktoobril]] 1569 [[Moncontouri lahing]]us, mis mõlemad lõppesid kuningavägede võiduga. Ta osales [[Pärtliöö veresaun]]a ettevalmistamisel, kuid mitte veresaunas endas. [[1572]]. aastal suri [[Poola kuningas]] [[~~Sigismund~~Zygmunt II August]], kelle pärija oli [[Jagelloonid]]e dünastia viimane liige, ~~Sigismund~~Zygmunt II Augusti õde [[Anna Jagiellonka]]. [[Poola]] kuningaks valiti [[16. mai]]l [[1573]] Henri, kes sai sellega esimeseks valitud Poola kuningaks. Henri andis [[10. september\|10. septembril]] [[Jumalaema kirik]]us vande ja võttis [[13. september\|13. septembril]] vastu Poola delegatsiooni tunnistuse kuningaks valimise kohta. Ta jõudis Poolasse [[1574]]. aasta jaanuaris ja krooniti [[21. veebruar]]il kuningaks. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Seetõttu surigi Jagelloonide dünastia välja. Kolm ja pool kuud pärast Henri kroonimist Poola kuningaks, [[30. mai]]l, suri Charles IX ja Henri sai [[Prantsusmaa kuningas\|Prantsusmaa kuningaks]]. Juunis põgenes ta salaja, jättis Poola trooni vabaks ja asus Prantsusmaa troonile. Poola esitas ultimaatumi: kui Henri ei naase [[12. mai]]ks [[1575]], kuulutatakse ta troonist loobunuks. Nimetatud kuupäeval nii juhtuski. [[15. veebruar]]il 1575 krooniti ta [[Reimsi katedraal]]is Prantsusmaa kuningaks. [[14. veebruar]]il 1575 abiellus ta [[Louise de Lorraine-Vaudémont]]iga, kuid abielust ei sündinud last. [[1584]] suri Henri noorem vend François, mis tõi kaasa Valois'de meessoo pealiini väljasuremise. Uueks kroonprintsiks sai [[Navarra kuningriik\|Navarra kuningas]] [[Henri IV\|Henri III]], kes pärines meesliinis [[Louis IX]]-st. Lastetuse põhjust on nähtud nii kuninganna nurisünnituse tagajärjel tekkinud viljatuses kui ka Henri ilmselges kalduvuses ~~pederastiasse~~[[homoseksuaalsus]]esesse. Henri toetas kord [[Katoliiklik Liiga\|Katoliiklikku Liigat]], kord hugenotte. Ta pagendas liiga juhi [[Henri de Guise]]'i mõjul [[1585]] hugenotid Prantsusmaalt, kuid pidi rahvaülestõusu pärast [[1588]] [[Pariis]]ist põgenema, laskis seejärel [[23. detsember\|23. detsembril]] 1588 Henri de Guise'i ja tema venna [[kardinal]] [[Louis de Guise]]'i mõrvata ning hertsogi poja vangistada ja hakkas liidus hugenottide juhi Navarra Henriga [[Pariis]]i piirama.

Henri III: erinevus redaktsioonide vahel