|
'''Zygmunt II August''' (ka '''Sigismund August''' [[1520]]–[[1572]]) oli [[Poola]] [[Poola kuninga|kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] ja tema teise abikaasa [[Bona Sforza]] ainuke poeg. Ta oli [[1529]]. aastast [[Leedu suurvürst]], sai [[Poola kuningas|Poola kuningaks]] [[1548]] ja oli seda kuni surmani, jäädes [[Jagelloonid]]e dünastia viimaseks kuningaks.
==Elulugu==
Alates [[1528]]. aastast elas taZygmunt August [[Vilnius]]es, [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigis]]. Leedu suurvürstina [[kroonimine|krooniti]] ta juba 1529. aastal kuningaks, kuid veel 19 aasta jooksul oli tegelik valitseja tema isa.
Nagu isagi, toetus Zygmunt August valitsemisel koostööle Senati ja [[šlahta]]ga. Kui [[1545]]. aastal suri tema esimene, [[Habsburgid]]e soost abikaasa Austria Elisabeth, kellega ta oli abielus olnud vähem kui aasta, sõlmis ta [[1547]]. aastal vastu oma ema Bona tahtmist salaja abielu kauni [[kalvinism|kalvinisti]] [[Barbara Radziwiłłówna]]ga, kuulsa [[hetman]]i [[Jerzy Radziwiłł]]i tütrega.
Pärast isa, Zygmunt I Vana surma 1548 tuli Zygmunt August troonile ningZygmunt seeII abieluAugustina saining teatavaks.salajane, KuiLeedus seesõlmitud abielu Barbara Radziwiłłównaga sai teatavaks, kuulutasning šlahta kuulutas selle [[mesallianss|mesalliansiks]]. Mässulisele šlahtale, kes kes oli juba hakanud ülikuperekondi võimupositsioonidelt välja tõrjuma, oli see ainult ettekäändeks. Asja taga olid nähtavasti ka Austria Habsburgide õukond ning Sigismund II enda ema, kuninganna Bona. Zygmunt II esimese maapäeva ([[31. oktoober]] 1548) delegaadid ähvardasid loobuda riigitruudusest, kui kuningas Barbarast viiivitamatult lahti ei ütle. seda kuningas keeldus tegemast, ning moraalne julgus ja tähelepanuväärne poliitiline osavus tõid talle võidu.
Teisel maapäeval [[1550]] kutsus ta kokku teise maapäeva, mille marssal Kmita noomis maapäeva liikmeid, süüdistades neid krooni seadusandliku prerogatiivi kallale kippumises. [[7. detsember|7. detsembril]] [[1550]] krooniti Barbara kuningannaks, kuid viis päeva hiljem ta suri., Tasüüfilisesse, ta maeti Vilniusse. Tekkis tõendamata kahtlus, et ta mürgitati kuninganna Bona poolt, kes sundis Zygmuntit sõlmima kolmanda, puhtpoliitilise abielu Austria ertshertsogitar Katharinaga, Zygmunti esimese abikaasa Elisabethi noorema tütrega. Bona aga, kes oli pojaga ja õukonnaga tülli läinud, asus elama [[Itaalia]] linna [[Bari]]sse, kust ta pärit oli, ning suri seal [[1557]]. aastal. Zygmunti kolmas abikaasa oli haiglane ja ebasümpaatne, ja varsti kaotas Zygmunt lootuse temalt järglasi saada, nii et ta oli [[Jagelloonid]]e dünastia pealiinis viimane meessoost liige ja dünastia ähvardas välja surra. Ta püüdis asja parandamiseks saada järglasi kaunitaride [[Barbara Gizanka]] ja [[Anna Zajanczkowskaga]] ning maapäev oli koguni valmis tunnistama tema võimalikku poega ühega neist seaduslikuks järglaseks, kuid ometi ta suri lastetuna.
== Vaata ka ==
|
