Heino Elleri Muusikakool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
toim |
||
1. rida:
'''Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool''' on riiklik kutseõppeasutus [[Tartu]]s
Tänane Elleri-nimeline muusikakool on [[1919]]. aastal asutatud Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgema Muusikakooli järglane. Praegu annab kool kutsekeskharidust põhi- ja keskkooli baasil. Õppeaeg on põhikooli baasil neli aastat, keskkooli baasil kolm aastat.
Pärast kooli lõpetamist on võimalik haridusteed jätkata nii eesti kui välismaa muusikakõrgkoolides.
==Ajalugu==
1919. aastal asutati Eestis kolm muusikakooli, neist kaks Tartus: [[August Nieländeri I Muusikakool]] ja [[Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool]], mida juhtis [[Juhan Aavik]]. Need kaks muusikakooli ühendati 21. detsembril 1921 '''Tartu Kõrgemaks Muusikakooliks''', juhatajateks registreeriti nii Juhan Aavik kui ka [[August Nieländer]]. Et aga Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist kasvas välja [[Tallinna Konservatoorium]] (1923), siis Nieländeri initsiatiivil tehti seda ka Tartus ning 1925. aasta aprillis nimetati kool '''Tartu Konservatooriumiks'''. Nimeliselt jäi endiselt alles kaks direktorit, ehkki Aavik tegutses juba rohkem Tallinnas. Juba varem olemas olnud vastuolud juhatajate vahel süvenesid, riikliku kokkuhoiu nimel otsustati, et konservatoorium kui riiklik õppeasutus jääb ainult Tallinna. Uue kooli loomisega hakkas tegelema selleks ellu kutsutud Muusikalise Hariduse ja Kultuuri Edendamise Selts (alates 1931. aastast [[Tartu Helikunsti Selts]]) eesotsas [[Miina Härma]]ga. 1. septembril 1927 avati uus Tartu Kõrgem Muusikakool, mille direktoriks sai [[Harald Laksberg]] (1887–1963, direktor 1927–1940). Endisest konservatooriumist oli pärit rida õppejõude. Hästi läbimõeldud koolisüsteemi, tugevate õppejõudude ja eeskujuliku töökorralduse tõttu kujunes Laksbergi juhitud õppeasutus kiiresti kooliks, mille paremate lõpetajate tase oli võrreldav Tallinna Konservatooriumi omadega. Mitmed lõpetajad kasutasidki võimalust lõpetada konservatoorium eksternina järgmisel aastal pärast muusikakooli lõpetamist (näiteks [[Olav Roots]], [[Leonid Milk]], [[Leonhard Virkhaus]], [[Alfred Karindi]], [[Wilhelm Tilting]]). ▼
1919. aastal asutati Eestis kolm muusikakooli, neist kaks Tartus: [[August Nieländeri I Muusikakool]] ja [[Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool]], mida juhtis [[Juhan Aavik]]. Need kaks muusikakooli ühendati 21. detsembril 1921 '''Tartu Kõrgemaks Muusikakooliks''', juhatajateks registreeriti nii Juhan Aavik kui ka [[August Nieländer]]. Et aga Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist kasvas välja [[Tallinna Konservatoorium]] (1923), siis Nieländeri initsiatiivil tehti seda ka Tartus ning 1925. aasta aprillis nimetati kool '''Tartu Konservatooriumiks'''. Nimeliselt jäi endiselt alles kaks direktorit, ehkki Aavik tegutses juba rohkem Tallinnas. Juba varem olemas olnud vastuolud juhatajate vahel süvenesid, riikliku kokkuhoiu nimel otsustati, et konservatoorium kui riiklik õppeasutus jääb ainult Tallinna.
▲
Aastatel 1920–1940 töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateoreetiliste ainete õpetajana [[Heino Eller]]. Tema nn Tartu koolkonnast on pärit helilooja, pianist ja dirigent [[Olav Roots]], heliloojad [[Eduard Tubin]], [[Eduard Oja]], [[Alfred Karindi]], [[Johannes Bleive]], muusikateadlane [[Karl Leichter]] jt.
19. rida ⟶ 22. rida:
1944. aasta sügisest kujunes Tartu muusikakool keskeriharidust andvaks kooliks.
Kooli on juhtinud veel [[Jüri Kuus]] (1991–1999)
==Vilistlasi==
Tartu muusikakoolis on teiste seas õppinud: [[Eduard Tubin]], [[Eduard Oja]], [[Leonid Milk]], [[Olav Roots]], [[Wilhelm Tilting]], [[August Metsa]], [[Aleksandra Sarv]], [[Johannes Bleive]], [[Alfred Karindi]], [[Karl Leichter]], [[Leonhard Virkhaus]], [[Voldemar Kliimand]], [[Mall Sarv]], [[Laine Mets]], [[Eugen Kelder]], [[Jaan Koha]], [[Jaan Rääts]], [[Peeter Lokk]], [[Aare Allikvee]], [[Johannes Jürisson]], [[Margarita Miglau]], [[Udo Kolk]], [[Raimond Lätte]], [[Imbi Kull]], [[Hans Trass]], [[Kaupo Antzon]], [[Ants Sööt]], [[Ants Üleoja]], [[Vaike Uibopuu]], [[Lennart Jõela]], [[Tõnu Tarum]], [[Imbi Tarum]], [[Ivo Kuusk]], [[Voldemar Kuslap]], [[Illart Orav]], [[Alo Ritsing]], [[Alo Põldmäe]], [[Tiina Vabrit]], [[Raili Sule]], [[Raimo Kangro]], [[Peeter Lilje]], [[Nata-Ly Sakkos]], [[Vello Sakkos]], [[Kalle Kauksi]], [[Aavo Ots]], [[Urmas Taniloo]], [[Väino Puura]], [[Sirje Medell]], [[Nadia Kurem]], [[Peeter Vähi]], [[Mare Põldmäe]], [[Laine Jänes]], [[Janika Päll]], [[Heli Vahing]], [[Anneli Remme]], [[Saari Tamm]], [[Mati Turi]], [[Tanel Joamets]], [[Karmen Puis]], [[Külli Kudu]], [[Taavi Kerikmäe]], [[Lilyan Kaiv]], [[Triin Koch]], [[Ursula Chillaud]], [[Helen Lokuta]], [[Priit Volmer]], [[Kristo Matson]].
| |||