Viru rinne: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
40. rida:
1918. aasta 28. novembril vallutas Punaarmee [[Jaanilinn]]a ja tungis üle Eesti piiri [[Narva]]s.
==Narva lahing==▼
1918. aasta 9. novembril loobus [[Saksa keiser]] [[Wilhelm II]] troonist, 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla [[Compiegne'i vaherahu]]le, mis lõpetas sõja, 15. novembril läks Narvas võim Saksa soldatite nõukogu – [[Soldatenrat]]'i kätte.
13. novembril asuti Virumaal moodustama eesti kaitseväeosi: [[alamkapten]] [[Heinrich Laretei]] moodustas Narvas Kaitseliidu, kuhu esimesil päevil tuleb kokku umbes 120 kaitseliitlast — peaasjaliselt Narva keskkoolide õpilased. Relvad ja laskemoona said kaitseliitlased saksa vägedelt, 405. Saksa Landwehri rügemendi ülema korraldusel. Samal ajal asuti Kaitseliidu korraldamisele ka Narva ümbruse valdades ja Narva-Jõesuus: lipnik Nurk kogus Vaivara vallas umbes 20 meest, nooremleitnant Remmel Narva-Jõesuus — 18 meest. 21. novembril jõudis Narva kolonel [[Aleksander Seiman]] ühes kolme ohvitseriga ja alustas 4. jalaväe rügemendi formeerimist.
22. novembril sakslaste ja punaarmeelaste vahel aset leidnud lahingu järele hakkas Narva intensiivsemalt kogunema eesti ohvitsere, sõdureid ja kaitseliitlasi. 22. novembril Narva [[Vaivara]] kaitseliitlaste salk — 54 meest alam-kapten Steinmaniga eesotsas, salk oli ka aluseks 4. jalaväepolgule, moodustades rügemendi 1. kompanii. 27. novembril oli organisatsiooniliselt 4. jalaväepolgu koosseisus rügemendi staap, sidekomando, kaks pataljoni ja töökomando. I pataljonis oli 4 laskurkompaniid, igas keskmiselt 50—70 meest. II pataljonis oli ainult pataljoni staap. Saksa vägedel oli Narva relvade laos umbes 5000 vene ja 2000 jaapani püssi, suurel hulgal püssipadruneid, kümneid kaste käsigranaate ja palju igasugust muud sõjavarustust, kuid eestlasile
lubasid sakslased selle varanduse üle anda ainult siis, kui nad ise Narvast lahkuvad.
Saksa väeosadest asetsesid Narvas novembri teisel poolel 405. Saksa Landwehri rügemendi osad, kõvendatud ühe miinipildujate kompaniiga (9 kerget ja 3 keskmist [[miinipilduja]]t), ühe pioneerkompaniiga, kahe helgiheitjaga, ühe suurtükiväe grupiga (3 väljapatareid), ühe lennuväevastase patareiga (kaks 37-mm [[revolversuurtükk]]i) ja kahest vagunist koosneva soomusrongiga (üks 77-mm [[välisuurtükk]] ja kaks rasket kuulipildujat).
Saksa suurtükiväe grupp asus positsioonil järgmiselt: üks patarei Rahvaväljal, üks — Kreenholmi väljal ja üks Väike-Soldino mõisa juures. Lennukitevastane patarei seisis eriplatvormidel Rahvaväljal. Raudtee suunas, Narva jõe idakaldal asus 2 [[kaeviksuurtükk]]i. [[Helgiheitja]]ist oli üks paigutatud [[Narva—Jamburgi maantee]], teine — raudtee suunas. Pioneerpark asus raudtee kaubajaama rajoonis.
1918. aasta 28. novembri hommikul eestlased ja sakslased asusid järgmiselt:
# [[Narva-Jõesuu]]s — üks laskurkompanii 49. Saksa rügemendist.
# Narva-Jõesuu ja [[Riigiküla]] vahel — kaks laskurkompaniid 49. Saksa rügemendist ja sama rügemendi raskete kuulipildujate kompanii 12 raskekuulipildujaga. Tegelikult need Saksa üksused olid lahkumas ja valveteenistust enam ei pidanud. Valvetegevust selles rajoonis teostas Narva-Jõesuu 18-mehelise Kaitseliidu salk, nooremleitnant Remmeli juhatusel.
# Riigikülast Narvani — üksikud valvepostid Peetri valla Kaitseliidust.
# Narvas ja [[Kulgu]] rajoonis:
:4. jalaväepolgu I pataljon (kapten Liivak) — [[Jaanilinn]]as. Eelliinil koos sakslastega umbes kolmekilomeetrilisel rindel asusid:
*raudtee piirkonnas — leitnant Kõljаlgi kooliõpilaste grupp — 5 ohvitseri ja 30 kooliõpilast;
*raudteest kuni Keldrimäeni — noorem-leitnant Mitti grupp — 1 ohvitser ja 8 sõdurit;
*[[Jamburgi maantee]]l — leitnant Uuskami grupp — 2 ohvitseri ja 44 sõdurit;
*Jamburgi maanteest kuni sõjaväehaiglani — lipnik Heini grupp — 2 ohvitseri, 1 junkur ja 12 sõdurit.
Kokku eesliinil eestlasi — 11 ohvitseri, 64 sõdurit ja 30 kooliõpilast-kaitseliitlast. Teised I pataljoni osad asetsesid varus Jaanikindluses (umbes 90 meest). Sama polgu II pataljoni ülem (kolonelleitnant Kunnus) koos 80 mehega ja ühe raske kuulipildujaga asus Kulgu rajoonis, ülesandega valvata ja kaitseda Narva jõe kallast Kulgust kuni Piimaninani (Narva jõe käänd 4 kilomeetrit Kulgust lõuna pool, Pljussa jõesuu vastas).
{{Vaata|Narva lahing (1918)}}
{{Vaata|Keldrimäe lahing}}
{{Vaata|Joala lahing}}
==Taganemisperiood, 1918. sügis-talv==
==Pealetungiperiood, 1919. kevad==
==Narva lahing==
{{Vaata|Narva lahing (1919)}}
===Sündmuste kronoloogia 1918. aastal===
*[[22. november]] – [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] [[7. armee (Vene NFSV)|7. armee]] [[6. Kütidiviis]] pani toime esimese katse vallutada Narvat. Rinnet hoidnud [[Saksa]] väed lõid rünnaku tagasi ([[Kulgu lahing]]).
72. rida ⟶ 103. rida:
*[[17. jaanuar|17.]]–[[18. jaanuar]] – toimus [[Utria dessant]].
*[[18. jaanuar]] – Soome vabatahtlikud vallutasid tagasi Narva.
▲==Narva lahing==
▲{{Vaata|Narva lahing (1918)}}
{{pooleli}}
| |||