Tehiskaaslane: erinevus redaktsioonide vahel

[[pilt:Navstar-2.jpg|thumb|[[NAVSTAR]] – [[GPS]]-satelliit]]

'''Tehiskaaslane''' (ka '''tehissatelliit''', '''satelliit''', '''sputnik''') on mõne [[planeet|planeedi]] (enamasti [[Maa (planeet)|Maa]]) või selle loodusliku [[planeedi kaaslane|kaaslase]], ka [[Päike]]se [[gravitatsioon|gravitatsiooniväljas]] mingil kindlal [[orbiit|orbiidil]] [[tiirlemine|tiirlev]] [[kosmoseaparaat]] (näiteks [[orbitaaljaam]]) või muu keha (näiteks [[kanderakett|kanderaketi]] viimane aste)<ref name="Astronoomialeksikon"/>.

Maa [[orbiit|orbiidile]] jõudmiseks peab tehiskaaslane (või selle [[kanderakett]]) saavutama [[esimene kosmiline kiirus|esimese kosmilise kiiruse]]<ref name="Astronoomialeksikon"/>, Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt [[teine kosmiline kiirus]]. Kosmosesse lennutatud kehadest ei muutu [[Päikesesüsteem]]i kehade tehiskaaslasteks need, mille [[trajektoor]] lõpeb laskumisega mõnele [[taevakeha]]le või mis suunatakse Päikesesüsteemist väljumist võimaldava [[paokiirus|paokiirusega]] (vähemalt [[kolmas kosmiline kiirus|kolmanda kosmilise kiirusega]] väljapoole Päikesesüsteemi<ref name="Astronoomialeksikon"/>.

Pärast [[kanderakett|kanderaketi]] eraldumist saab tehiskaaslane [[mootor]]ite abil oma [[orbiit]]i muuta, [[orbiit|orbiidilt]] lahkuda, [[põkkumine|põkkuda]] [[kosmoselaev]]aga või teha muid manöövreid (vaata: [[astrodünaamika]])<ref name="Astronoomialeksikon"/>.

Üldjuhul on tehiskaaslase [[orbiit]] [[ellips|elliptiline]] (vaata: [[kahe keha probleem]]) ja allutatud [[häiritus|häiritustele]]<ref name="Astronoomialeksikon"/>. Ümber Maa tiirleb tehiskaaslasi ka geotsentrilistel ringorbiitidel, mis kulgevad kas üle Maa [[poolus]]te (polaarorbiidid) või [[ekvaator]]i kohal<ref name="Astronoomialeksikon"/>.

Maa tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas<ref name="Astronoomialeksikon"/>.

Kui ekvaatori kohal tiirleva tehiskaaslase orbiidi [[raadius]] [[Maa kese|Maa keskmest]] loetuna on 42 100 km, siis on tal Maa [[põõrlemine|pöörlemise]] kiirusega võrdne [[nurkkiirus]] ja ta osutub kas geostatsionaarseks, see tähendab – püsib ekvaatori ühe ja sama punkti kohal, või geosünkroonseks, mis tähendab, et orbiit on elliptiline, kuid [[apsiid (astronoomia)|apsiid]]id püsivad Maa samade punktide kohal<ref name="Astronoomialeksikon"/>.

Eristatakse rakenduslikke ja teaduslikke tehiskaaslasi<ref name="Astronoomialeksikon"/>. Töölaadilt võivad teaduslikud tehiskaaslased olla passiivsed, kui maapinnal registreeritakse [[kaugseire]] teel neilt peegelduvat [[päikesekiirgus]]t või nende endi [[soojuskiirgus]]t või kui neile on paigutatud [[laserkiirepeegeldi]], või aktiivsed, kui nende pardal asub uurimisaparatuur või nad lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale<ref name="Astronoomialeksikon"/>. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteks [[raadiotelemeetriaseadmed]], [[laser]] ja mõõteaparatuur<ref name="Astronoomialeksikon"/>. Seadmete energiaallikana kasutatakse [[päikesepatarei|päikesepatareisid]], [[akumulaator]]eid ja [[kütuseelement]]e ning [[tuumapatareituumareaktor]]sideid<ref name="Astronoomialeksikon"/>.

Pikemaajalisteks vaatlusteks ja mõõtmisteks sisustatud tehiskaaslased on [[orbitaalobservatoorium]]id ja [[orbitaaljaam]]ad<ref name="Astronoomialeksikon"/>.

Esimene [[Maa (planeet)|Maa]] tehiskaaslane – [[Sputnik 1]] – lennutati kosmosesse [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1957]]. Esimene heliotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk [[Päike]]se tehiskaaslane oli [[2. jaanuar]]il [[1959]] üles lennutatud [[Luna 1]] ja esimene selenotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk [[Kuu]] tehiskaaslane oli [[31. märts]]il [[1966]] lennutatud [[Luna 10]]<ref name="Astronoomialeksikon"/>.

Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks<ref name="Astronoomialeksikon"/>. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 ([[1995]])<ref name="Astronoomialeksikon"/>.