Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat: erinevus redaktsioonide vahel

*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 2. osakond]]- '''salajas-poliitiline osakond''' (“nõukogudevastaste parteide ja organisatsioonide jälgimine”; tegeles niinimetatud "natsionalistliku elemendi" arvestusega, infokogumistinfokogumisega agentide ja informaatorite abil, kirjavahetuse kontrollimisega, lendlehtede autorite ja levitajate selgitamisegaväljaselgitamisega, [[EK(b)P KK]] ja [[Eesti NSV SARK]]-i informeerimisega rahva meeleoludest)

** 4. jaoskond – {{kas|teostas kontrolli intelligentsi[[intelligents]]i üle}}, ülem riikliku julgeoleku leitnant Nikolai Voronin

*7. osakond – šifreerimisosakond, kuna operatiivkäsud anti tavaliselt kõik edasi šifreeritult.

*3. Eriosakond – oli sovetivõimuvastastesovetivõimu vastaste kohta andmete varjatud kogumise, [[jälitustegevus|jälitamise]], vahistamiste keskorgan. ning sellesSelles osakonnas töötas kõige rohkem eestlasi ja eesti keelt valdavaid töötajaid. , samutiSamuti teostas osakond isikute arreteerimist, esmaseid uurimistoiminguduurimistoiminguid (läbiotsimised jne) ja arreteeritute esmasesse kinnipidamiskohta toimetamisetoimetamist. SpetsiaalosakondEriosakond jagunes jaoskondadeks, mille kaudu otseselt teostatigi [[repressioon]]e kommunistliku võimu vastaseks peetavate [[repressioon]]eisikute vastu.

3. Eriosakond koosnes jaoskondadest, üks jaoskond asus [[konspiratiivkorter]]is Tallinnas [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteel]]l<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke490_nkvd.htm Eesti NKVD loomine]</ref>. Teine jaoskond oli avalik ning asus [[Pagari tänav]]a hoones, tegutsedes andmete ja informatsiooni kogumisega. Kolmas jaoskond, mis kandis nimetust „Salajaste andmete kogumine” ning, asus konspiratiivkorteris aadressil [[Tõnismägi]] maja nr. 5, korteriskorter nr17. 17, seeSee jaoskond kasutas [[andmete salajane kogumine|andmete salajasel kogumisel]] agentideks miilitsa, tööinspektuuri, korteritoimkondade, tuletõrje ja igasugu muude süütu ilmega asutuste teenistujaid. Sellele osakonnale allusid ka salajased kaastöölised – NKVD agendidOsakonnaagendid. Osakonna koosseisus oli ka jaoskond, mis vormistas arreteerimisi ja pidas tagaotsitavate ja tabatud isikute üle arvestust.

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi koosseisu kuulusid veel territoriaalosakonnad ning strateegilist ja julgeolekuseisukorrastjulgeolekulist tähtust omava raudtee kaitse eest vastutavad raudtee kaitse ja valve eest vastutavad NKVD raudteeosakonnad:

*NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Transportosakonnatranspordiosakonna osakond Eesti Raudteel, ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku leitnant]] Vassili Doronin. Transportosakond asus Tallinnas [[Suur-Kloostri tänav|Vaksali tänav]] 11a;

NKVD juures tegutses veel erilise alajaoskonnana [[sisemine valverühm]], mis koosnes eriti ustavatest meestest ülitugeva relvastusega. See koosnes peaaegu täiesti venelastest ja nende ülesandeks oli ka mahalaskmiste teostamine. Surmaotsuste täideviimise eest vastutas komandandi ametikohal olev NKVD töötaja [[Arnold Brenner]] ning kindlustas SARKi [[Pagari tänava sisevangla]] ([[Pagari tänav]]a keldris) ülem [[Mihhail Sõtšenko]].

'''{{Tsitaat|OBJEKTIIVSE HINNANGU ANDMISEKS- Analoogseks repressiivorganiks Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadiga oli Saksa [[Kolmas riik|Kolmanda Riigi]] [[Riigi Julgeoleku Peaamet]]i koosseisu kuulunud Julgeolekupolitsei – [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis]], oma allüksuste Julgeolekuteenistuse – [[SD]] ja Salajase Riigi (poliitiline)politsei – [[Gestapo]], [[Sonderkommando 1a]], Salajase Välipolitseiga ([[Geheim Feldpolizei]] – [[GFP]]) ning [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni ajal]] Eestis tegutsenud [[Saksa erikohus|Saksa erikohtute]] süsteem, mille tulemusena represeeritirepresseeriti (tapeti kohtuta) ning koondus-, töö- ja kinnipidamislaagrites laagrites, [[NSDAP]] ja [[Kolmas riik|Kolmanda rii]]gi võimu vastased)}}'''

* võitlus nõukogudevastastee elementide ja nähtuste vastu NSV Liidu elankikkonna seas ja tööstus-, transpordi,-, sidesüsteemides ja põllumajanduses;