Liivimaa ordu: erinevus redaktsioonide vahel

Kuid [[1386]]. aastal kaotas ordu olulise põhjenduse oma eksistentsiks, kui seni paganlik [[Leedu]] sõlmis [[Poola]]ga [[Krevo unioon]]i ning leedukad ristiti. Poola-Leedu liit pöördus peagi Saksa ordu Preisimaa haru vastu, kus [[1309]]. aastast valitses kõrgmeister, mistõttu hakkas kiiresti nõrgenema ka selle side Liivi orduga, mida Poola ja Leedu otseselt ei ohustanud. Liivi ordu sõltumatuse kasvu näitas ka see, et alates 14. sajandi lõpust valiti koha peal kaks ordumeistri kandidaati ja kõrgmeister sai vaid nende vahel valiku teha. Tegeliku sõltumatuse kõrgmeistrist saavutas Liivi ordu 15. sajandi keskel, kui pärast [[maiskondade konflikt]]i esitati kõrgmeistrile kinnitamiseks vaid üks kandidaat. Samal ajal püüti Saksa ordult üle võtta ka Eestimaad, mis [[1459]]. aastal ametlikult toimuski. Tegelikult jäi aga kõrgmeistri nimeline võim Eestimaal kehtima kuni [[1525]]. aastani, mil Saksa ordu Preisimaa haru [[sekulariseerimine|sekulariseeriti]]. Seejärel muutus Liivi ordu tegelikult täiesti sõltumatuks. Ametlikult jäi ta siiski Saksa ordu osaks ja allus nimeliselt kuni oma lõpuni Saksa ordu kõrgmeistrikoha administraatorile Saksamaal.

 

 

15. sajandi teisel poolel muutus aga oluliselt kogu Liivimaa välispoliitiline olukord, kui [[Moskva suurvürstiriik]] liitis endaga [[Novogorodi vürstiriik|Novgorodi vürstiriigi]] ja ulatus nii ka Liivimaa ja ordualade piirideni. Aastatel [[1480]]–[[1481]] ja [[1501]]–[[1503]] peeti Moskva ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkvaga]] kaks sõda, mis ordu välispoliitilist positsiooni aga ei parandanud. Liivimaa-siseselt suudeti küll senisest edukamalt rahu hoida, kuid uusi vapustusi tekitas [[1520. aastad|1520. aastatel]] [[reformatsioon]], hiljem aga Riia peapiiskop [[Wilhelm von Hohenzollern]]i katsed Liivimaad sekulariseerida. [[1530]]. aastal sai ordumeister [[Wolter von Plettenberg]]ist [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] vasall ehk [[riigivürst]], kuid tegelikku keisripoolset tuge see ordule ei toonud.