Redaktsioon: 10. veebruar 2011, kell 13:29 redigeeri RobertRSMN (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 24 535 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. juuli 2012, kell 23:18 redigeeri eemalda Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 585 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Vigala kihelkond''' (saksapäraselt ''Fickel'', ladinapäraselt ''Figalensia'') oli [[kihelkond]] [[Läänemaa]]l. [[13. sajand]]i alguseni moodustasid ühtse [[Läänemaa]]sse kuuluva muinaskihelkonna (nimi teadmata, vt [[Konuvere maalinn]]) hilisemad Vigala, [[Märjamaa kihelkond\|Märjamaa]] ja [[Kullamaa kihelkond~~\|Kullamaa kihelkonnad~~]]. Vaid ~~Hilisema~~hilisema Vigala kihelkonna [[Avaste]] piirkond võis kuuluda [[Soontagana]] kihelkonda. Vigala [[kirikukihelkond]] moodustati tõenäoliselt juba 13. sajandi 30ndatel–40ndatel aastatel. Kiriku ([[Vigala Maarja kirik]]) kohta on andmeid 1339. aastast, sellest ajast loeb oma sündi ka [[EELK]] [[Vigala Maarja kogudus]]. 8. rida: 13. sajandil läänistati piirkond [[Uexküllid]]ele. Rajati kaks vasallilinnust – [[Velise vasallilinnus]], [[Kivi-Vigala vasallilinnus]]. Hiljem, 18. sajandil kujunes Uexküllide suguvõsa peamõisaks [[Vana-Vigala mõis]]. Vigala kihelkond on olnud läbi aegade suhteliselt tiheda asustusega, eriti suuremate jõgede kaldaalad. 1710. aastal elas kihelkonnas 3180. inimest. Samal aastal algas kihelkonnas laastav katkulaine. 1712. aastal elas kihelkonnas vaid 354. inimest. Tühjasid talusid oli 264 ja asustatud oli vaid 80 majapidamist. Seejärel saabus kihelkonda palju uusasunikke Lõuna-Eestist (peamiselt [[Tartumaa]]lt). Elanike arv hakkas seejärel kiiresti kasvama. 1858. aastal elas kihelkonnas üle 8800 inimese (võrdluseks tänapäeval elab kihelkonna alal alla 2000 inimese). Juba keskajast alates on kihelkonna alal tegeldud linakasvatusega, mis oli ka peamine tuluallikas 19. sajandil, kui Vigala kihelkonnast oli kujunenud [[Läänemaa]] kõige jõukaim piirkond. 1880. aastaks oli kihelkonnas ostetud vabaks 23,3% taludest. Selle tulemusega oli Vigala [[Läänemaa]]l esikohal. Sealse jõukuse tõttu nimetati Vigala kihelkonda “Läänemaa Mulgimaaks”. 17. rida: Vigala kirikukihelkond likvideeriti 1925. aastal, mil kaotasid üle [[Eesti]] kirikukihelkonnad haldusüksusena oma tähtsuse. Vigala vöökirja kasutab tänapäeval piimatööstus Farmi kodujuustupakenditel. == Vigala kihelkonnas 19. sajandini eksisteerinud mõisad == [[Hallivere mõis]] (''Hallifer'') -– 15.–17. sajandil eksisteerinud mõis [[Vana-Vigala]] ja [[Paljasmaa]] piirkonnas. [[Jädivere mõis]] (''Jeddefer'') *[[Kivi-Vigala mõis]] (''Stein-Fickel'', vt ka [[Kivi-Vigala vasallilinnus]])

Vigala kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel