Juhan Partsi valitsus: erinevus redaktsioonide vahel

2. septembril toimusid [[Lihula vald|Lihula vallas]] sündmused, mille eest jäi avalikkuse silmis süüdi Juhan Parts isiklikult. Vallavanem [[Tiit Madisson]] püstitas valla territooriumil mälestusmärgi, mida tuntakse [[Lihula sammas|Lihula samba]] nime all. Mälestusmärk kujutas endast SS-vormis sõdurit. Õhtul, kui pimedaks läks, tulid valitsuse käsul sammast maha võtma päästeamet ja politsei. Ettevõtmist turvasid koerte ja kumminuiadega politseinikud, kuid selle kiuste hakkasid üritusest nördinud kohalikud sambalammutajaid kividega pilduma. Politsei ähvardas neid seepeale [[pisargaas]]iga. Eestis polnudei ennemoldud varem rahva vastu avalikku vägivalda kasutatud.

Märtsi alguses otsustasid [[Reformierakond]] ja [[Rahvaliit]] umbusaldada [[Res Publica]] justiitsministrit [[Ken-Marti Vaher]]it, mille tingis plaan hakata kasutama mõõdikuid korruptantide tabamiseks. Riigikogu umbusaldas 54 poolthäälega justiitsminister Ken-Marti Vaherit, pärast hääletust ütles peaminister Juhan Parts, et astub tagasi. [[24. märts]]il [[2005]] andis [[Juhan Parts]] president Arnold Rüütlile oma tagasiastumispalve ning Juahan Partsi valitsus astus tagasi.