Erinevus lehekülje "Mart Niklus" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 197 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
{{vikinda}}
'''Mart-Olav Niklus''' (sündinud [[22. september|22. septembril]] [[1934]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] bioloog, vabadusvõitleja, [[inimõigused|inimõigustedissident]] eest võitleja, antikommunist ja [[okupatsioon]]ivastases liikumises osalejavabadusvõitleja.
 
[[1952]]. a. lõpetas Niklus Tartu I Keskkooli (nüüdse [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i). [[1957]] lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i bioloog-zooloogina, spetsialiseerudes [[ornitoloogia]]le.
[[1957]]. a. lõpetas [[Tartu Ülikool]]i bioloog-zooloogina, spetsialiseerudes [[ornitoloogia]]le.
 
Mart-Olav Niklus oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[meelsusvang]] aastatel [[1958]]-[[1966]], [[1976]], ja [[1980]]-[[1988]]. Rahumeelses [[vabadusvõitlus]]es tegi Niklus koostööd teiste rahvaste ja eriti teistes [[Balti riigid|Balti riikide]] esindajatega.
 
Niklus on taotlenudtaotles [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] taastamist [[õigus]]liku järjepidevuse alusel taasiseseisvunud Eesti poliitikaelus niihästi [[Eesti parlament|parlamendis]] kui ka mitmesugustel [[kodanikeühiskond|kodanikeühiskonna]] foorumitel.
 
== Nikluse tegevus vabadusvõitlejana ==
 
Vastupanuliikumise paljude algatuste (avalikud kirjad, pöördumised, selgitustöö jms) kõrval oli Mart-Olav Niklus [[Balti Apellapell]]i üks koostajaid. Selle tekst koostati augustis [[1979]] Nikluse kodus Tartus; ajaloolist sündmust tähistab Nikluse elumajale Tartus Vikerkaare tn 25 paigutatud mälestustahvel.
 
Mart-Olav Niklus ja tema aatekaaslased nõudsid [[1980]]. aaasta algul avalikult NSV Liidu okupatsioonivägede viivitamatut tingimusteta väljaviimist [[Afganistan]]ist.
 
[[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] ja [[Riikliku Julgeoleku Komitee]] (KGB) korraldatud kohtulavastusel [[1981]]. aasta jaanuaris kuulutati Mart-Olav Niklus "eriti ühiskonnaohtlikuks retsidivistiks".{{lisa viide}} Avalikkuse eest suletud istungil karistas Eesti NSV Ülemkohus teda 10-aastase vangistusega nn erirežiimi kinnipidamisasutuses ja sellele järgneva 5 aastaks asumisele saatmisega. 1981. aastal pidasid nii Mart-Olav Niklus kui ka [[Jüri Kukk]] kestvat protesti-[[näljastreik]]i.
 
Maksimaalse karistuse "koostöö eest rahvusvahelise kodanlusega" oli Mart Niklus saanud ka [[1958]]. aastal (tookord 10+3 aastat). [[1966]]. aastal aga muudeti [[ENSV kriminaalkoodeks]]it ja maksimaalkaristuseks selle paragrahvi puhul sai 7 aastat, kuid selleks ajaks oli Mart Niklus viibinud vangistuses juba rohkem kui 8 aastat. Seetõttu vabanes Niklus samal aastal.
 
Mart Nikluse ühiskondlik tegevus on olnud algusest peale pühendatud teabe kogumisele ja selle vabale levikule nii Eestis kui rahvusvahelises ulatuses. Niklus on Eestis ja välismaal levitanud andmeid Eesti seisundist sovetlikunõukogude okupatsiooni all, vastupanu osutamisest kommunistlikulesotsiatlikule režiimile, kaaskodanike ja välismaalaste represseerimisest, eriti aga oma kaasvõitlejast kaaskohtualuse, keemiateadlase Jüri Kuke (1940-1981) tagakiusamisest okupantide ja nende kohalike käsilaste poolt. Tema kaasvõitlejaKuke mälestuseks tänapäeval regulaarselt toimuvail [[Langenud Vabadusvõitleja Päev]]a aulakonverentsidel Tartu Ülikoolis on Mart Niklus avalikustanud endiste kolleegide ja üliõpilaste kirjalikke pealekaebusi Jüri Kuke vastu.{{lisa viide}}
 
Niklus on järeleandmatult suhtunud represseerijate tegevusse, eirates järjekindlalt KGB kohtueelseid õigusvastaseid menetlustoiminguid ning avaldades kommunistlikul kohtuistungil passiivset vastupanu, pidades patrioodile alandavaks poliitiliselt erimeelsete vastu nõiajahi korraldajatega suhelda – seda enam, et kohtuotsus oli niikuinii NLKP kesk- ja kohaliku ladviku poolt ette ära otsustatud.{{lisa viide}}
 
Vangistuses jätkas Niklus võitlust okupatsioonivõimurite vastu ning [[inimõigused|inim]]- ja [[kodanikuõigused|kodanikuõiguste]] kaitseks. See tõi talle kaasa täiendavaid karistusi, kokku üle saja. (Tavaliselt kartserisseoli karistuseks [[kartser]]isse sulgemine, aga [[1983]]. a.viidi ta [[Permi oblast]]i [[rahvakohus|rahvakohtu]] otsusega 3 aastaks [[Tšistopol]]i vanglasse türmirežiimile (kambrirežiimile) üleviimine kolmeks aastaks.)
 
== Inimõigustealane tegevus ==
 
[[1970. aastad|1970. aastatel]] onsaid kaasvõitlejad Mart-Olav Nikluselt saanud teavet [[Riikliku Julgeoleku Komitee]] (KGB) tegevuse, [[eeluurimine|eeluurimise]] ja vangilaagrites valitsenudvangilaagrite tingimuste kohta, samuti väärtuslikke nõuandeid käitumiseks [[ülekuulamine|ülekuulamise]], [[arreteerimine|arreteerimise]] või vangistuses viibimise ajal. Seesuguseid nõuandeid onnimetas Eesti meelsusvang [[Sergei Soldatov]] nimetanud "poliitvangi käitumisaabitsaks".{{lisa viide}} Mart-Olav Niklus on olnud akadeemikakadeemiku [[Andrei Sahharov]]i kaasvõitleja ja sõber.<ref>''М Никлус, Воспоминания об Андрее Сахарове, Вперед н-р 57'', 21. 05.mai 1991.</ref>.
 
Võimaluste piires edastas Niklus avalikkusele pidevalt teavet nii enda kui ka teisteteistegi meelsusvangide õiguste rikkumisest, laagrisisestest repressioonidest, administratsiooni omavolist, näljastreikidest (näiteks rahvusvahelisel inimõiguste päeval, [[10. detsember|10. detsembril]]), tööseisakutest jm protestiüritustest.
 
Nikluse võitlus pälvis rahvusvahelise üldsuse poolehoiu (shsealhulgas [[USA]], ja [[Kanada]], [[Lääne-Euroopa]] ja [[Austraalia]] parlamentides), kutsudes esile maailma demokraatliku avalikkuse õigustatud hukkamõistu [[NLKP]] ja NNõukogude Liidu võimuasutustest represseerijate aadressil.{{lisa viide}}
 
Niklus viis Balti riikide rahvaste vastu toimepandud genotsiidi (rahvusmõrva)[[genotsiid]]i ja NLKP muudteised kuriteod rahvusvahelise tähelepanu keskmesse, aidates oma tegevusega kaasa totalitaarse režiimi kukutamisele [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpul. Nikluse võitluse sagedane kajastamine väliseesti ajakirjandusestrükiajakirjanduses ("[[Vaba Eesti Sõna]]", "Eesti Päevaleht", "Teataja jm"), [[Ameerika Hääl]]es (VOA) ja [[Vabadusraadio]]s – Raadio Vaba Euroopas (RL-RFE), aga ka Lääne (eriti USA) juhtivates ajalehtedes ningja muudes rahvusvahelistes teabekanalites 1970.-1980–1980. aastatel teavitas maailma NNõukogude Liidu Stalini-järgsest tegelikkusest, ja inimõiguste olukorrast, õhutades inimesi kõikjal võitlema sovetivõimunõukogude (kommunistliku okupatsiooni)võimu vastu Balti riikides.
 
Esimese eestlasena võttis Mart-Olav Nikluse oma eestkoste alla Rahvusvaheline Amnestia (''[[Amnesty International]]'').{{lisa viide}}. [[1987]]. aastal algatasid [[Bukovski Sihtasutus]] (algselt võitles meelsusvangi [[Vladimir Bukovski]] vabastamise eest) ja Ida-Euroopa Solidaarsuskomitee rahvusvahelise kampaania Nikluse vabastamiseks vangistusest.
 
== Tegevus omariikluse taastamisel ==
 
Eestis algatati 1979. aastal tagantärele Balti Apelliapelli nime all tuntuks saanud dokument, mis kujutas [[eestlased|eestlaste]], [[lätlased|lätlaste]] ja [[leedulased|leedulaste]] ühispöördumist 40 aastat varem [[Saksamaa]] ja NNõukogude Liidu vahel sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i ja selle salaprotokollide vastu, samuti selle sobingu tagajärje —–, Balti riikide iseseisvuse hävitamise ja NNõukogude Liidu koosseisuLiitu liidendamise ——, heastamiseks. Augustis [[1979]] koostati Mart-Olav Nikluse kodus Tartus Balti Apelliapelli lõplik tekst. Balti Apellileapellile kirjutas alla 45 isikut Eestist, Lätist ja Leedustbaltimaalast, dokumenti toetasid ka Venemaa ininmõiguslased eesotsas akadeemik Sahharoviga.
 
Eestlaste, lätlaste, leedulaste jt ikestatud rahvaste õiguste ja vabaduste ning Balti riikide iseseisvuse taastamise eest astus eriti jõuliselt välja [[USA president]] [[Ronald Reagan]], kes nimetas Nõukogude Liitu "kurjuse impeeriumiks". Ameerika Ühendriikides ''[[persona non grata]]ks''-ks kuulutatud ja{{lisa seetõttu USA [[viisa]]st ilma jäetudviide}} väliskommentaator [[Vambola Põder]] vastas [[1984]]. a pärast Mart Nikluse juubelit raevuka Reaganit ja Niklust laimava artikliga ajakirjas "[[Pikker (ajakiri)|Pikker]]", millele [[Hugo Hiibus]] lisas karikatuuri. [[12. november|12. novembril]] [[1981]] võttis [[USA Kongress]] vastu resolutsiooni, milles nõuti okupatsioonivõimudelt Mart-Olav Nikluse vabastamist ja poliitilise tagakiusamise lõpetamist.{{lisa viide}} Viibides [[1990]]. aasta suvel Ameerika Ühendriikides, tänas Niklus isiklikult ekspresidentekspresidenti Reaganit nii endale kui ka ikestatud rahvastele osutatud erilise toetuse eest.( Kohtumise järel ilmusid fotodega artiklid USA eestlaste ajalehes "Vaba Eesti Sõna" nr 26, 28. 06.juunil 1990, "[[Võru Teataja]]s" nr 83, 17. 07.juuli 1990, ja "[[Kultuur ja Elu]]" nr 3, 2004, lk 64-66.)
 
Pärast repressiivasutusest [[Perm-36]] vabanemist juulis 1988 vabanemist ei katkestanud Mart-Olav Niklus suhteid endiste meelsusvangide jt võitluskaaslaste ningega rahvusvahelise avalikkusega. Ta selgitas kaasmaalastele ning teiste riikide kodanikele ja valitsustele lakkamatult vajadust taastada [[Eesti Vabariik]] tema õigusliku järjepidevuse alusel rahvusriigina ja ehitada see üles demokraatliku õigusriigina. (vastavVastav nõue kajastus eriti võimsalt [[valimisliit Eesti Kodanik|valimisliidu]] [[Eesti Kodanik]] seisukohtades). Sõpru ja aatekaaslasi niimujal Idas kui ka Läänesmaailmas teavitab ta kodumaal valitsevast olukorrast ka praegutänapäevalgi. Nikluse hinnangul on punane mõtteviis ja [[Moskva]]-meelsus okupatsioonijärgses Eestis taassündinud ningja tungib peale rahvuslusele. Selle näideteks toob ta sovetiaegsete poliitilistenõukogudeaegsete repressioonide ja represseerijate õigustamise, tegevuse Eesti NSV aegse idapiiri põlistamiseks Eesti Vabariigile, mis on vastuolus [[Tartu rahuleping]]uga, Tallinna nn vabastajate monumendi kultuse, ning Eesti sõjameeste mälestusmärgi vägivaldse kõrvaldamine [[Lihula]]s [[Juhan Parts]]i valitsuse korraldusel jne.
 
1980. aastate lõpul tegi Niklus ühena vähestest tegusat selgitustööd okupatsioonivägede ajateenijate ja ohvitseride seas Tartus, suheldes nendega isiklikult ja jagades neile rahvuslike organisatsioonide (eriti ERSP) ja [[Eesti Kodanike Komiteed]]e venekeelseid lendlehti.{{lisa viide}}
 
Rahvusvahelise surve ja rahvuskaaslaste järjekindla nõudmise tulemusena vabanenud Niklus rehabiliteeriti [[1991]]. aastal, kuna jõuti järeldusele, et tal süüd pole (kolm aastat varem oli Moskva Nikluse karistusaega vähendanud kolme aastani).{{lisa viide}} Tuli ette sedagi, et needsamad kohtunikud, kes varem olid vastupanuliikujaid vanglakaristust kandma mõistnud, nüüd need meelsusvangid ka rehabiliteerisid.{{lisa viide}}
 
== Tegevus pärast Eesti Vabariigi taastamist ==
 
Mart-Olav Niklus osales Eesti Vabariigi taastamisel rahvusriigina selle õigusliku järjepidevuse alusel ([[Eesti Kodanike Komiteed]]), hiljem [[Eesti Kongress]]i saadiku ja [[Riigikogu]] [[VII Riigikogu|VII koosseisu]] liikmena [[Eesti Kodanik]]uKodaniku fraktsioonis.
 
Mart-Olav Niklus on 2. veebruarilkaitseb [[1920]] sõlmitud Tartu rahulepingule tugineva Eesti Vabariigi territoriaalseterritoriaalset tervikluseterviklikkust, õiguslikuõiguslikku järjepidevusejärjepidevust, iseseisvuseiseseisvust ning Eesti kodanike isiklikeisiklikke ja kollektiivsetekollektiivseid õiguste kaitsjaõigusi, väljendades oma seisukohti igal võimalusel nii kodu- kui ka välismaal. Tema kinnitusel pole Eesti Vabariik ikka veel andnud õiguslikku hinnangut [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] osale lähimineviku inimsusevastastes kuritegudes. Lahendamata on poliitilistest repressioonidest osa võtnud ametiisikute (näiteks õigusteaduste kandidaat, justiitskindralmajor, Eesti NSV teeneline jurist [[Leonid Barkov|Leonid Ivanovitš Barkov]], eriti tähtsate asjade vanemuurija [[Erich Vallimäe]], KGB Tartu büroo ülem [[Antti Talur]]) ja reaagentide vastutuse küsimus. Niklus nõuab oma kaaskohtualuse Jüri Kuke surmaga lõppenud represseerimise, samuti teiste vabadusvõitlejate vaenamise põhjalikku uurimist, süüdlaste avalikustamist, avalikest ametitest kõrvaldamist ningja õiglast kohtupidamist nende üle.
 
Niklus on Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu liige alates [[1997]]. aastast.
 
== Organisatsioonid, üritused, välisreisid ja muu ==
 
Mart Niklus on paljude kodu- ja välismaiste akadeemiliste ja ühiskondlike seltside tegev- või auliige. Nende hulka kuuluvad:
* [[Amnesty International]]
* [[Rahvusvaheline Amnestia]] (''Amnesty International'')
* [[Rahvusvaheline Inimõiguste Selts]] (''Internationale Gesellschaft für Menschenrechte'', IGFM)
* [[NSV Liidu Endiste Poliitvangide Rahvusvaheline Assotsiatsioon]] (auliige)
* [[Poliitiliste Repressioonide ja Totalitarismi Memoriaalmuuseum "Perm-35"]] (nõukogu liige)
* [[Balti-Ameerika Vabadusliiga]] (nõukogu liige)
* [[Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp]] (asutatud [[1987]]. aastal, auliige)
* [[Eesti Endiste Poliitvangide Liit]]
* [[Dekoloniseerimise Algatuskeskus]]
* [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]
* [[Õigusvastaselt Represseeritute Ühendus Memento]]
* [[Eestimaa Looduse Fond]] (sellei esimene president)
* [[Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts]]
* [[Eestirootslaste Kultuuri Selts]] (''Samfundet för Estlandssvensk Kultur'')
* [[Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts]] (Svensklärna i Estland)
* [[Prantsuse Teaduslik Instituut|Prantsuse Teaduslikku Instituuti]] (''Institut Scientifique Franēais'') asukohaga Tartus.
 
'''== Pedagoogiline tegevus''' ==
 
Niklus valdab peale emakeele vabalt [[vene keel|vene]], [[inglise keel|inglise]], [[saksa keel|saksa]], [[rootsi keel|rootsi]] ja [[prantsuse keeltkeel]]t ning on töötanud võõrkeelte õpetajana.
'''Pedagoogiline tegevus'''
 
'''== Muu tegevus''' ==
 
Ühiskondlik-poliitilise tegevuse kõrval on Mart-Olav Niklus avaldanud loodusteaduste valdkonda kuuluvaid artikleid mitmes teadusväljaandes, alates looduspublitsistikast 1950. aastate stuudiumi ajal Tartu Ülikoolis, samuti nii Eestis ilmuvas kui ka välismaises eriala-ajakirjanduses.
Niklus valdab peale emakeele vabalt vene, inglise, saksa, rootsi ja prantsuse keelt ning on töötanud võõrkeelte õpetajana.
 
Võistlustöö "[[Haapsalu]] ümbruse linnustikust" eest määras TRÜ Õpetatud Nõukogu talle esimese auhinna. Üliõpilasajast saadik on Niklus olnud [[Eesti Ornitoloogiaühing]]u (EOÜ) ja [[Eesti Loodusuurijate Selts]]i (Eesti LUS) tegevliige, alates [[2004]]. aastast aga eluaegne liige.
 
Mart Niklus on esindanud Eestit paljudel rahvusvahelistel üritustel., Näiteksnäiteks rahvusvahelisedrahvusvahelistel [[Sahharovi kongressid]]el [[Amsterdam]]is (1990, [[1992]]), [[Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvahelise Assotsiatsioon]]i (''Inter-Asso'') 7. kongresskongressil Berliinis[[Berliin]]is ([[1999]]) ja 13. kongresskongressil [[Zinnowitz]]is ([[2005]]), antikommunistlikantikommunistlikul kongresskongressil ja tribunaltribunalil Vilniuses[[Vilnius]]es ([[2000]]), [[Julgust Juurdejuurde Eetikale]] (''Mut zur Ethik'') 9. kongresskongressil [[Feldkirch]]is ([[2001]]), mitmedning rahvusvahelisedrahvusvahelistel ühiskondlik-poliitilisedpoliitilistel konverentsidkonverentsidel [[Kiiev]]is ([[2003]], [[2004]]), [[Budapest]]is (2000, [[2006]]). jm[[9. jaanuar|9.-]]–[[10. jaanuariljaanuar]]il [[2007]] osales Mart-Olav Niklus Leedu [[Seim (Leedu)|Seimi]]i hoones toimunud Leedu Helsingi Grupi 30. aastapäeva tähistaval konverentsil. Mart Nikluse ettekandeid on avaldatud ürituste kogumikes. Erialastel üritustel bioloogina on Mart-Olav Niklus viibinud Poolas[[Poola]]s, Itaalias[[Itaalia]]s, Inglismaal[[Inglismaa]]l, Prantsusmaal,[[Prantsusmaa]]l Türgisja jm[[Türgi]]s. Tänu oma keelteoskusele ja laialdastele rahvusvahelistele sidemetele on ta ühtekokku viibinud umbes kolmekümnes välisriigis Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas.
 
'''== Olmelist''' ==
'''Muu tegevus'''
 
Pärast vangistusest vabanemist on Mart Nikluse elamispinda ja kodust elu (sh perevägivalda ja võitlust eluaseme säilitamise pärast) käsitletud korduvalt ajakirjanduses. 2001. aastal ähvardati Niklust kodust väljatõstmisega.{{lisa viide}} Tartu linnavolikogu üksmeelse otsusega osteti [[2002]]. aastal elamu Tartus Vikerkaare 25 järelmaksuga Tartu linna omandisse, võimaldamaks Mart-Olav Niklusel omaenda kätega ehitatud ja kehtiva testamendiga talle pärandatud kodus üürnikuna edasi elada.{{lisa viide}} Ajakirjanik [[Heimar Lenk]] käsitles Nikluse elutingimusi ajalehes "[[Kesknädal]]" ja korraldas sellel teemal pressikonverentsi [[Keskerakond|Keskerakonna]] büroos Tallinnas[[Tallinn]]as.{{lisa viide}} Samal teemal kirjutasid ka ajakiri "[[Seltskond(ajakiri)|Seltskond]]", "[[Eesti Ekspress]]" jt.{{lisa viide}}
 
HarrastusbioloogiaNikluse huvialad on harrastusbioloogia (sh linnuvaatlused), klassikaline muusika, ja klaverimäng.
Ühiskondlik-poliitilise tegevuse kõrval on Mart-Olav Niklus avaldanud loodusteaduste valdkonda kuuluvaid artikleid mitmes teadusväljaandes, alates looduspublitsistikast 1950. aastate stuudiumi ajal Tartu Ülikoolis, samuti nii Eestis ilmuvas kui ka välismaises eriala-ajakirjanduses.
 
Võistlustöö "[[Haapsalu]] ümbruse linnustikust" eest määras TRÜ Õpetatud Nõukogu talle esimese auhinna. Üliõpilasajast saadik on Niklus olnud [[Eesti Ornitoloogiaühing]]u (EOÜ) ja [[Eesti Loodusuurijate Selts]]i (Eesti LUS) tegevliige, alates [[2004]]. aastast aga eluaegne liige.
 
 
Mart Niklus on esindanud Eestit paljudel rahvusvahelistel üritustel. Näiteks rahvusvahelised [[Sahharovi kongressid]] [[Amsterdam]]is (1990, 1992), [[Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvahelise Assotsiatsioon]]i (''Inter-Asso'') 7. kongress Berliinis (1999) ja 13. kongress [[Zinnowitz]]is (2005), antikommunistlik kongress ja tribunal Vilniuses (2000), [[Julgust Juurde Eetikale]] (''Mut zur Ethik'') 9. kongress [[Feldkirch]]is (2001), mitmed rahvusvahelised ühiskondlik-poliitilised konverentsid [[Kiiev]]is (2003, 2004), [[Budapest]]is (2000, 2006) jm. 9.-10. jaanuaril [[2007]] osales Mart-Olav Niklus Leedu [[Seim]]i hoones toimunud Leedu Helsingi Grupi 30. aastapäeva tähistaval konverentsil. Mart Nikluse ettekandeid on avaldatud ürituste kogumikes. Erialastel üritustel bioloogina on Mart-Olav Niklus viibinud Poolas, Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal, Türgis jm. Tänu oma keelteoskusele ja laialdastele rahvusvahelistele sidemetele on ta ühtekokku viibinud umbes kolmekümnes välisriigis Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas.
 
 
 
'''Olmelist'''
 
 
Pärast vangistusest vabanemist on Nikluse elamispinda ja kodust elu (sh perevägivalda ja võitlust eluaseme säilitamise pärast) käsitletud korduvalt ajakirjanduses. 2001. aastal ähvardati Niklust kodust väljatõstmisega.{{lisa viide}} Tartu linnavolikogu üksmeelse otsusega osteti 2002. aastal elamu Tartus Vikerkaare 25 järelmaksuga Tartu linna omandisse, võimaldamaks Mart-Olav Niklusel omaenda kätega ehitatud ja kehtiva testamendiga talle pärandatud kodus üürnikuna edasi elada.{{lisa viide}} Ajakirjanik [[Heimar Lenk]] käsitles Nikluse elutingimusi ajalehes [[Kesknädal]] ja korraldas sellel teemal pressikonverentsi [[Keskerakond|Keskerakonna]] büroos Tallinnas.{{lisa viide}} Samal teemal kirjutasid ka ajakiri [[Seltskond(ajakiri)|Seltskond]], [[Eesti Ekspress]] jt.{{lisa viide}}
 
== Publitsistika ja tõlketegevus ==
 
Mart-Olav Niklus on avaldanud loodusteaduste valda kuuluvaid artikleid mitmes teaduslikus väljaandesteadusväljaandes (neist esimesed juba stuudiumi vältel Tartu Ülikoolis 1950. aastatel), samuti ajakirjanduses.
 
Niklus on tõlkinud eesti keelde näiteks [[Charles Darwin]]i kolm peateost (tõlgitud juba 1960.-1970. aastatel, "Autobiograafia" ilmus trükist septembris 2006), [[Etienne de La Boétie]]’ "Arutluse vabatahtlikust orjusest" (ilmunud: "[[Akadeemia (ajakiri)|AkadeemiaAkadeemias]]" [[2007]], nr 5 ja 6), samuti 10. detsembril [[1948]] ÜRO-s vastu võetud [[inimõiguste ülddeklaratsioon]]i (tõlgitud esimese vangistuse ajal ja sealsamas ka levitatud).
 
Niklus on pidevalt aidanud toimetada [[Põllumeeste Kogu]] ajalehte "[[Rahvuslik Koguja]]".
 
=== Publitsistikakogumikud ===
* "Mind ei tapetud õigel ajal. Artikleid, kõnesid, avalikke kirju ja intervjuusid aastaist 1992–2003". Saatesõna: [[Küllo Arjakas]]. Kirjastus [[Iseseisvus (kirjastus)|Iseseisvus]], [[Tartu]] [[2004]], 128 lk; ISBN 9949105013
* "Ma ei vaiki ikka veel. Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust". Kirjastus [[Hereditas]], Tartu [[2010]], 256 lk; ISBN 9789949210343
 
== Autasud ja aunimetused ==
 
Eesti Vabariigi president [[Lennart Meri]] on Mart-Olav Niklust okupatsioonivastase võitluse eest vääristanud [[Riigivapi II klassi teenetemärk|Riigivapi II klassi teenetemärgiga]] ([[24. veebruar]]il [[1996),]]. Kaitseliidu Keskjuhatus autasustas Niklust III klassi teenetemedaliga ([[7. mai]]l 2003).
 
Nikluse elutööd on kõrgelt hinnanud rahvuskaaslased välismaal,. talleTalle on antud mitme välisriigi ordeneid, riiklikke võija ühiskondlikke autasusid.
 
24. veebruaril [[1981]] anti Mart-Olav Niklusele eestlusele ja Eesti vabadusvõitlusele osutatud eriliste teenete eest [[eest Kanada Eestlaste Kuldteenetemärk]]. 15. oktoobril [[1988]] sai ta [[Balti—Ameerika Vabadusliiga]]lt (''Baltic American Freedom League'', USA) [[Balti Vabadusauhind|Balti Vabadusauhinna]]. [[Eesti Vabadusvõitlejate Ühing Michiganis]] (USA) andis Niklusele [[6. juuliljuuli]]l [[1990]] [[Kuldrinnamärk|Kuldrinnamärgi]]. [[Ülemaailmne Eesti Vabadusvõitlejate Keskus]] vääristas [[15. mailmai]]l [[1993]] Niklust Keskuse Teeneteristi III järguga erilise panuse eest võitluses Eesti iseseisvuse taastamisel. [[Horvaatia Poliitvangide Liit]] andis [[25. oktoobriloktoober|25. [[1999oktoobril]] 1999 Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvahelise Assotsiatsiooni traditsioonilisel konverentsil [[Dubrovnik]]us Niklusele teenetemärgi. Leedu Vabariigi president [[Valdas Adamkus]] autasustas [[16. veebruarilveebruar]]il 1999 Vilniuses eestlast [[Suurvürst Gediminase III järgu orden]]iga. [[Ukraina Poliitvangide ja Represseeritute Ühing]] austas [[9. novembrilnovember|9. [[2001novembril]] 2001 Niklust selle ühingu juubelimedaliga. [[6. veebruarilveebruar]]il 2006 sai ta [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe II klassi teenetemärgi]]. [[23. oktoobriloktoober|23. [[2006oktoobril]] 2006 sai Mart-Olav Niklus teenetemärgi [[Ungari]] Vabariigilt.
 
[[1992]]. aastal oli Mart-Olav Niklus New Yorgis kuuendatel [[Ülemaailmsed Eesti Päevad|Ülemaailmsetel Eesti Päevadel]] (ESTO-92) üks kolmest aupatroonist.
 
[[Rahvusvaheline Tähtede Register]] (International Star Registry, USA) andis Universumis Draakoni tähtkujus ühele tähele Mart-Olav Nikluse nime (teise eestlasena on sellise au pälvinud kommunistliku poliitilise mõrva ohver Jüri Kukk).
 
== Publitsistikat Mart Niklusest ==
 
Kinostuudio Tallinnfilm tegi [[1989]]. a Mart-Olav Niklusest filmi "[[Kolmkümmend aastat hiljem]]" (režissöör [[Jaak Lõhmus (filmikriitik)|Jaak Lõhmus]]).
 
2005. aastal valmis film "[[Balti Apell 25]]" (ingliskeelsete subtiitritega, režissöör [[Agu-Üllar Kull]], operaator [[Mati Hint]]).
 
Koos USA ajakirjaniku ja publitsisti [[David Satter]]iga osales Mart-Olav Niklus suvel 2006 antikommunistliku tõsielufilmi võtetel Tallinnas (režissöör [[Andrei Nekrassov]]).
 
Mart-Olav Nikluse elu ja võitlusega on võimalik tutvuda [[Ants Kippar]]i jt võitluskaaslaste poolt avaldatud raamatus "Mart Niklus & Jüri Kukk. Kaks, kes ei alistunud" (Stockholm, 1983), [[Rein Taagepera]] ja [[Andres Küng]]i mitmes eesti-, inglise- või rootsikeelses raamatus (näiteks A. Küng, "Estland vaknar", Stockholm, 1989), baltisaksa kirjaniku [[Bernd Nielsen-Stokkeby]] raamatus "Baltische Erinnerungen" ([[1991]]), samuti Tartu Ülikooli Kirjastuse poolt välja antud [[Viktor Niitsoo]] raamatus "Vastupanu" ([[1997]]), [[Tiit Madisson]]i raamatutes "Vastasseis" (1996) ja "Riigipööraja märkmik" (1999), Jüri Lina raamatus "Öised päevad" (Stockholm, 2005), [[Mari-Ann Kelam]]i raamatus "Kogu südamega" (2002), klassivend [[Johan Ahlberg]]i mälestustekogumikus "Eesti elu" (2003), ülikoolikaaslase [[Helve Kruus-Sarapuu]] mälestusteraamatus "Puu mõõdab inimest" (2005), [[Lembit Ainsoo]] ja [[Uno Ainsoo]] teatmeteoses "1000 tartlast läbi aegade" (Liivimaa Mälu, Greif, 551 lk, 2003), kogumikus "Eesti ajalugu" (VI, Ilmamaa, 2005), David Satteri raamatus "Meeletuse ajastu. Nõukogude Liidu allakäik ja langus" (2005, nõuandja Mart-Olav Niklus ise) jt.
 
Nikluse tegevus ja ta saatus on leidnud sageli kajastamist isekirjastuslikes (samizdati) väljaannetes "Lisandusi Mõtete ja Uudiste Vabale Levikule Eestis" (anti okupatsiooniajal välja Tartus ja hiljem Stockholmis), samuti "Isekirjas" (ilmus [[Kohtla-JärvelJärve]]l [[1982-]]–[[1985]], väljaandja Holger Kaljulaid), Moskvas ilmunud "Jooksvate Sündmuste Kroonikas" ja "Leedu Katoliku Kiriku Kroonikas".
 
Nikluse tegevust on kõrgelt hinnanud kunagine metsavend [[Alfred Käärmann]] oma raamatus "Surmavaenlase vastu" (Tartu Ülikooli Kirjastus, viimane kordustrükk 1999) ning mitu brošüüri, ajakirjandusväljaannet, raadio- ja telekanalit kodu- ja välismaal.
 
[[Enn Tarto]] on Mart-Olav Niklust nimetanud "Eesti vabadusvõitluse lipulaevaks ja piksevardaks" (Kultuur ja Elu nr 4, 2003, lk 9).
 
== Huvialad ==
 
Harrastusbioloogia (sh linnuvaatlused), klassikaline muusika, klaverimäng.
 
==Viited==
== Välislingid ==
* Mart Niklus saates "[[Kukul külas]]", 26. september 2004, [http://akamai.tehnokratt.net/tehnokratt/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-09-26_13-04.wma 1 osa], [http://akamai.tehnokratt.net/tehnokratt/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-09-26_14-04.wma 2.osa]
* [[Aivar Kull]], [http://tartu.postimees.ee/281004/tartu_postimees/kultuur/148467.php "Mart Niklus jätkab oma vabadusvõitlust" (raamatu "Mind ei tapetud õigel ajal" arvustus)] – Tartu Postimees 28. 10.oktoober 2004 ja A. Kulli raamatus "Kulli pilk", [[Ilmamaa]], Tartu [[2005]], lk 321–323
 
{{JÄRJESTA:Niklus, Mart}}
26 916

muudatust