Erinevus lehekülje "Stefan Batory" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (r2.7.1) (robot lisas: war:Stephen Báthory)
[[Pilt:King Stefan Batory.jpg|thumbpisi|Stefan Bátory. [[Martin Kober]]i maal ([[1583]]).]]
'''Stefan Bátory''', '''Stefan Bathory''' või '''Stephan Batory''' ([[ungari keel|ungaripäraselt]] ''István Báthory''; [[27. september]] [[1533]] [[Şimleu Silvaniei|Somlyo]] – [[12. detsember]] [[1586]] [[Grodno]]) oli [[1571]]–[[1576]] [[Transilvaania]] vürst ja alates 1576 kuni surmani [[Poola]] ([[Rzeczpospolita]]) kuningas.
 
Tema isa, [[Stefan VIII Bathory]], oli [[Ungari]] aadlik, kes oli Transilvaania [[vojevood]] alates [[1529]] kuni oma surmani [[1534]].
 
Stefan Batory sai tuntuks oskusliku [[diplomaat|diplomaadina]]. Ta kaitses [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[János Zsigmond]]i õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale keiser [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]] viha, kes János Zsigmondit kukuktadakukutada püüdis, ja Maximilian hoidis Stefanit kaks aastat vangis.
 
[[1570]] kukutas Maximilian János Zsigmondi ja määras ta [[Transilvaania vojevoodiksvojevood]]iks. János Zsigmond suri järgmisel aastal pärijateta, kuid määras enne surma oma järeltulijaks oma laekuri [[Gáspár Bekes]]i. Transilvaania aadlikele see eriti ei meeldinud ja nad valisid uueks vojevoodiks Stefan Batory. See põhjustas Bekesi ja Batory vahel kodusõja, kus Bekes lüüa sai ja põgenes [[Viin]]i, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu.
 
[[1572]] suri [[Poola kuningas]] [[Sigismund II August]], kelle pärija oli [[Jagelloonid]]e dünastia viimane liige, Sigismund Augusti õde [[Anna Jagiellonka]]. Poola kuningaks valiti [[Prantsusmaa]] kroonprints [[Henri III|Henri]]. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais [[1574]] suri Henri vend [[Charles IX]] ja Henri sai kuningaks, mispeale ta põgenes [[Poola]]stPoolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks.
 
Kõigepealt püüdis Poola [[Seim (Poola)|seim]] [[12. detsember|12. detsembril]] [[1575]] uueks kuningaks valida Maximilian II-t, kuid [[šlahta]] ähvardas ülestõusuga, kui vägeva naaberriigi kuningas Poola kuningaks valitakse. Sellepärast valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory, kes oli Annast 10 aastat noorem. Nad abiellusid [[1. mai]]l [[1576]], kuid sellest abielust ei sündinud lapsi, sest Anna oli juba sellest east väljas.
 
Uueks Transilvaania vojevoodiks valiti Stefan Batory 3 aastat vanem vend Kristóf. Gáspár Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni [[1580]] [[Grodno]]s suri. Ka temalTemalgi polnud pärijaid.
 
Stefan võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1576. Ta oli edukas sõjamees ja sundis venelased [[Liivimaa]]lt taanduma. [[Jam Zapolski vaherahu]]ga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa, millest hiljem kujunes [[Liivimaa kubermang]].
 
==Isiklikku==
 
Stefan Batory õetütar oli krahvinna [[Erzsébet Báthory]] (1560–1614) ehk Verine Krahvinna.
 
26 821

muudatust