Juhan Partsi valitsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kinks (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
 
Kinks (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{EestiPoliitika}}
'''Juhan Partsi valitsus''' astus [[10. aprill]]il [[2003]]. aastal ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees. Valitsuse moodustasid [[Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica]], [[Eesti Reformierakond]] ja [[Eestimaa Rahvaliit]] [[X Riigikogu]] valimiste tulemusel. Erakonnad nimetavad end "Koosmeele koalitsiooniks". Valitsuse kõrval räägiti palju ka [[Juhan Parts]]i juurde [[Stenbocki maja|Stenbocki majja]] kolinud [[kass]] Miisust.
Juhan Partsi valitsuse vahetas [[13. aprill]]il [[2005]] välja [[Andrus Ansipi valitsus]].
== Ministrid ==
22. rida:
*Regionaalminister [[Jaan Õunapuu]] [[Eestimaa Rahvaliit]]
*Rahvastikuminister [[Paul-Eerik Rummo]] [[Reformierakond]]
 
 
== Ministrite vahetumise põhjused ==
 
[[2003]]. aasta mais üritas tagasi astuda kihutamisega vahele jäänud justiitsminister [[Ken-Marti Vaher]]. [[Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica|Res Publica]] minister esitas peaministrile küll tagasiastumispalve, mida viimane ei rahuldanud. Esimesena vahetus rahandusminister [[Tõnis Palts]], kes astus [[2003]]. aasta oktoobris ise tagasi, kuna talle alluv [[maksuamet]] asus uurima väidetavaid maksupettusi.
Rahvaliit jäi [[2004]]. aasta aprillis ilma põllumajandusminister [[Tiit Tammsaar]]est. [[Riigireserv]]i viljaröövi tõttu viis Tammsaar samuti Partsile lahkumispalve, mille Parts heaks kiitis. Reformierakonna esimees Andrus Ansip võttis 2004. aasta sügisel [[Meelis Atonen]]ilt üle majandusministri posti. Atonen astus ise tagasi, sest jäi heitluses riigile soodsate [[praamiliiklus]]e [[dotatsioon]]ide pärast alla [[Saaremaa Laevakompanii]]le. Kaitseminister [[Margus Hanson]]ile sai saatuslikuks [[riigisaladus]]i sisaldanud portfell, mille ta lasi ära varastada. [[2004]]. aasta novembrist kuulus kaitseministri portfell [[Jaak Jõerüüt|Jaak Jõerüüdile]].
34. rida ⟶ 32. rida:
2. septembril toimusid [[Lihula vald|Lihula vallas]] sündmused, mille eest jäi avalikkuse silmis süüdi Juhan Parts isiklikult. Vallavanem [[Tiit Madisson]] püstitas valla territooriumil mälestusmärgi, mida tuntakse [[Lihula sammas|Lihula samba]] nime all. Mälestusmärk kujutas endast SS-vormis sõdurit. Õhtul, kui pimedaks läks, tulid valitsuse käsul sammast maha võtma päästeamet ja politsei. Ettevõtmist turvasid koerte ja kumminuiadega politseinikud, kuid selle kiuste hakkasid üritusest nördinud kohalikud sambalammutajaid kividega pilduma. Politsei ähvardas neid seepeale [[pisargaas]]iga. Eestis polnud ennem rahva vastu avalikku vägivalda kasutatud.
 
Märtsi alguses otsustasid [[Reformierakond]] ja [[Rahvaliit]] umbusaldada [[Res Publica]] justiitsministrit [[Ken-Marti Vaher]]it, mille tingis plaan hakata kasutama mõõdikuid korruptantide tabamiseks. Riigikogu umbusaldas 54 poolthäälega justiitsminister Ken-Marti Vaherit, pärast hääletust ütles peaminister Juhan Parts, et astub tagasi. [[24. märts]] [[2005]] andis [[Juhan Parts]] president Arnold Rüütlile oma tagasiastumispalve ning Juahan Partsi valitsus astus tagasi.
 
== Välislingid ==