Redaktsioon: 22. juuli 2012, kell 01:09 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 252 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. juuli 2012, kell 02:00 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 252 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Lens6a.png\|pisi]] [[Pilt:Aberration chromatique x2.jpg\|pisi]] [[Pilt:Lens chromatic aberration.png\|pisi\|Kromaatiline aberratsioon]] '''Kromaatiline aberratsioon''' on [[aberratsioon (optika)\|aberratsioon]], mida põhjustab [[optikariist]]as ([[objektiiv]], [[binokkel]], [[mikroskoop]], [[teleskoop]], mõnikord [[prillid]]) [[valgus]]e erinev [[murdumisnäitaja]] eri [[lainepikkus]]te korral ([[dispersioon (füüsika)\|dispersioon]]): väiksema lainepikkusega ([[sinine]]) valgus murdub rohkem kui suurema lainepikkusega ([[punane]]) valgus. ▼ [[Pilt:Aberracioncromatica.jpg\|pisi\|Ülemine foto on tehtud kvaliteetse [[lääts]]]ega. Alumine pilt on tehtud [[lainurklääts]]ega; sellel on ilmne kromaatiline aberratsioon.]] [[Pilt:Chromatic aberration.jpg\|pisi\|Kromaatiline aberratsioon ilmneb kontrastsete äärte laialivalgumisena eriti foto servade juures. Väljalõige foto serva juurest.]] ▲'''Kromaatiline aberratsioon''' on [[aberratsioon (optika)\|aberratsioon]], mida põhjustab [[optikariist]]as ([[optiline süsteem\|optilises süsteemis]]: [[lääts]], [[objektiiv]], [[binokkel]], [[mikroskoop]], [[teleskoop]], mõnikord [[prillid]]) [[valgus]]e erinev [[murdumisnäitaja]] eri [[lainepikkus]]te korral ([[dispersioon (füüsika)\|dispersioon]]): väiksema lainepikkusega ([[sinine]]) valgus murdub rohkem kui suurema lainepikkusega ([[punane]]) valgus. [[Lääts]]e [[fookuskaugus]] sõltub tema materjali [[murdumisnäitaja]]st. Murdumisnäitaja omakorda sõltub lainepikkusest, seetõttu sõltub ka fookuskaugus lainepikkusest. Et murdumisnäitaja on lühemate lainepikkuste korral suurem, on nende korral fookuskaugus väiksem. Kujutise kauguse muutumist olenevalt murdumisnäitajast nimetatakse [[teljesuunaline kromaatiline aberratsioon\|teljesuunaliseks kromaatiliseks aberratsiooniks]]. Kromaatilise aberratsiooni tõttu moodustub ühest esemest läätse taha mitu eri värvi kujutist. Et [[suurendus]] sõltub fookuskaugusest, siis on neil kujutistel ka erinevad mõõtmed. ~~[[Valguse murdumine]] sõltub [[lääts]]e (või muu valgust murdva eseme) [[murdumisnäitaja]]st. Murdumisnäitaja omakorda sõltub lainepikkusest. Seetõttu murduvad eri lainepikkused eri nurga all.~~ Kujutise suuruse muutumine on [[lateraalne kromaatiline aberratsioon]]. [[violetne\|Violetsed]] (lühema lainepikkusega) kiired asetsevad läätsele pisut lähemal asetseva ja väiksema kujutise. Punased kiired seevastu moodustavad läätsest kaugemal asetseva ja suurema kujutise. ~~Kromaatilise aberratsiooni tõttu moodustub ühest esemest läätse taha mitu eri värvi kujutist, sest eri värvi kiirtel on erinevad [[fookuskaugus]]ed.~~ Kromaatiline aberratsioon on kasulik, kui tahetakse saada eseme [[spekter\|spektrit]]. Kui aga tahetakse saada esemest võimalikult täpset kujutist, siis on kromaatiline aberratsioon probleemiks. Probleem võidakse lahendada [[akromaatiline objektiiv\|akromaatilise objektiivi]] abil. Samuti kasutatakse eri murdumisnäitajatega läätsede süsteemi, kus ühed läätsed kaotavad või vähendavad teiste kromaatilist aberratsiooni.

Kromaatiline aberratsioon: erinevus redaktsioonide vahel