Hääl: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hääl''' on [[inimene|inimese]] [[hingamiselundid|hingamis]]- ja [[hääleelundid|hääleelundite]] koostöös tekitatud [[heli]]. See võib olla rääkimine, laulmine, naermine, kisendamine jne. Inimese hääl tekib, kui [[kops]]udest tulev [[õhk]] läheb möödaläbib [[häälepaelad|häälepaeltest]], pannes need võnkuma. Hääle [[helikõrgus|kõrgus]] sõltub sellest, kui kiiresti [[häälepaelad]] [[võnkumine|võnguvad]]. [[Suu]] ümber paiknevad [[lihas]]ed muudavad häälepealtehäälepaelte tekitatud [[heli]] arusaadavateks [[häälik]]uteks või [[muusikaline heli|muusikaliseks heliks]]. Õõned [[nina]]s, [[kõri|kurgus]] ja [[rindkere|rinnas]] aitavad [[heli]]l resoneerida. [[Häälepaelad|Häälepaelte]] [[võnkumine|võngete]] [[resonaator]]iks on [[rindkere]] ja [[pea]].

Vokaaltehnikat ehk laulutehnikat õpition õpetatud lauluõpetuse koolkondades. [[19. sajand]]il oli edukas Manuela Garcia koolkond, kes oli [[Gioacchino Rossini|Rossini]] kolleeg. Pariisis oli kuulus Jean de Reszke (1950-1925) laulukool. Tema meetod oli [[staccato]], [[pianissimo]] ja [[fortissimo]] põhitehnika harjutused ning hingamisharjutused [[diafragma]] treenimiseks.

'''Hääl''' laiemas tähenduses on [[laulja]], [[Ansambel|ansambli]], [[laulukoor|koor]]i või [[orkester|orkestri]] [[partituur]]is üks [[partii (muusika)|partii]]. Mitmehäälses muusikas kasutatakse sõnaräägitakse 2-, 3- või 4-häälnehäälsest seadeseadest, mis oleneb [[partii (muusika)|partiide]] arvust.

Kõrgeim naishääl on [[sopran]] ja madalammadalaim kontraalt või [[alt]]. Nende vahele jääb [[metsosopran]]. Need kõrgused on ka poiste [[Ulatus|hääleulatuses]] (tuntud tiiskandina).