Erinevus lehekülje "Põhja-Osseetia" redaktsioonide vahel

resümee puudub
==Rahvastik==
2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas vabariigis 710 275 inimest, neist 464 875 (65,5%) linnalistes asulates ja 245 400 maa-asulates. Ligi pool rahvastikust elas pealinnas Vladikavkazis. Mehi oli 336 035 (47,3%) ja naisi 374 240 (52,7%). Elanike keskmine vanus oli 33,8 aastat. 445 310 (62,7%) olid [[osseedid]], 164 734 (23,2%) [[venelased]], 21 442 (3,0%) [[ingušid]]. Eestlasi oli 44.
 
[[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põhja-Osseetia elanikest osseete 65,1%, venelasi 20,8%, ingušše 4,0%, [[armeenlased|armeenlasi]] 2,3%, [[kumõkid|kumõkke]] 2,3% ja [[grusiinid|grusiine]] 1,3%.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm</ref>
 
Võrreldes varasemate loendustega oli osseetide koguarv ja osakaal tõusnud ja venelaste oma aga langenud. 1959. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid osseedid rahvastikust 50 ja venelased pea 40 protsenti.
Põhja-Osseetial on territoriaalseid lahkarvamusi inguššidega Pravoberežnõi rajooni osas. See Terekist itta jääv ala koos Vladikavkazi eeslinnadega kuulus enne inguššide küüditamist Sise-Aasiasse Teise maailmasõja lõpus [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]] koosseisu ja oli asustatud inguššidega. Tšetšeeni-Inguši ANSV kaotati [[1944]] ning tema alad jagati muude haldusüksuste vahel ära. Hiljem, pärast inguššide rehabiliteerimist ja Tšetšeeni-Inguši ANSV taastamist [[1957]]. aastal jäi kõnealune rajoon aga edasi Põhja-Osseetia koosseisu.
[[Pilt:Kaukasus2005.png|thumb|300px|Põhja-Kaukaasia aastal 2005.]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Vaata ka==
Anonüümne kasutaja