Chephreni sfinks: erinevus redaktsioonide vahel

Chephreni sfinks on [[lõvi]] keha ja inimese näoga monumentaalne kuju, kes kujutab endast jumalat [[Ra-Harahte]]t. Sfinks asub Chephreni püramiidi idaküljel asuva pühamu ees, st. et, sfinks kuulub [[Chephren]]i hauakopleksi juurde. Suur sfinks tahuti arvatavasti välja lubjakivikaljust, mis jäi üle [[Chephren]]i püramiidi blokkide murdmisest. Sfinksi nägu kujutas arvatavasti [[Chephren]]iit ja on seega vanim teadaolev monumentaalne vaaraoportree.

Suurema osa viimasest neljast ja poolest tuhandest aastast oli sfinks liiva alla maetud. Suur stele sfinksi rinna ees annab teada, et 1419 e.Kr. kaevas siis veel alles noor prints [[Tuthmosis IV]] selle liiva seest välja pärast üht unenägu, kus sfinks lubas talle Egiptuse kuningriiki juhul, kui noor prints sfiksisfinksi liivast välja keavab.

Ühe absurdse oletuse järgi on sfinks jäänuk perioodist, mis eelneb meile tuntud Vana-Egiptuse tsivilisatsioonile. Selle teooria kohaselt pärineb ta 15 000 aastat tagasi eksisteerinud ürgkultuurist. Väide tugineb ChepreniChephreni sfinksi ja Giza püramiidide ehitusmaterjali erosioonikahjustuste võrdlemisel.

Teise, üldlevinud oletuse kohaselt, on enamus egüptolooge tänaseks kokku leppinud, et sfinks kujutab siiski meile tuntud egiptuse kuningat Chephreni, kes oli [[4. dünastia]] neljas kuningas ja kes valitses 3. aastatuhandel eKre.Kr.