Sirvikalender: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
Kõik Eestis säilinud ruunikalendrid on igavesed, s. o. neid võib kasutada igal aastal. Kõik nad vastavad juuliuse kalendrile, ehkki neid ei ole raske kohandada gregooriuse kalendriga. Peaaegu ühelgi kalendril ei esine jaotust kuudeks, nende aluseks on nädal. Ruunikalendrite abil on kerge arvestada nädalapäevi, kuid väga ebamugav on määrata kuupäevi ja kuid. Võib arvata, et ruunikalendrite tekkimise perioodil kuupäevi ja kuid ei fikseeritud ning päevi loendati nädalate järgi ühest pühast teiseni. (L. Maistrov. „Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist“ 1 kogumik 1968. a.)
 
Sirvikalendris vastab igale päevale kahe horisontaalse joone vahel olev vertikaalne kriips või ruunimärk. TihtipealeSkandinaavias tähistab tihtipeale iga nädalapäeva üks ruunitähestiku seitsmest esimesest märgist, mis kalendris on tavapärases, F-ist algavas järjestuses.
 
Tähtpäevi märgitakse, jätkates kriipsu või ruuni läbi ülemise horisontaalse joone ja tähistades püha äratuntava märgiga. Enamus puukalendritel on keskmise rea peal päevamärgid. Märgid on lauakujulistel kalendritel joonte vahel. Saua või mõõga kujulistel kalendritel aga lõigatud tahkudele. Tahkude vahelised kandid moodustavad märke piiravad jooned. Päevamärkidest üleval pool on tavaliselt päikesekalendri tähtpäevadega-, kirikupühade- ja talutöödega seotud märgid. päevamärkidest all pool on kuu faasidega või kõvade ja pehmete aegadega seotud märgid.
Anonüümne kasutaja