Sirvikalender: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1193 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
 
'''Sirvikalender''' (ehk '''sirvilauad''' või '''sirvid''') on [[ruunid|ruuni]]kalender, mida on tarvitanud eri rahvad kogu Põhja-Euroopas.
 
Eestis kasutusel olnud ruunikalendrid võib jagada kolme rühma. Esimesse kuuluvad päevakriipsudega-, teise kalendriruunidega- ja kolmandasse ruunitähestikuga sirvilauad.
 
Kõik Eestis säilinud ruunikalendrid on igavesed, s. o. neid võib kasutada igal aastal. Kõik nad vastavad juuliuse kalendrile, ehkki neid ei ole raske kohandada gregooriuse kalendriga. Peaaegu ühelgi kalendril ei esine jaotust kuudeks, nende aluseks on nädal. Ruunikalendrite abil on kerge arvestada nädalapäevi, kuid väga ebamugav on määrata kuupäevi ja kuid. Võib arvata, et ruunikalendrite tekkimise perioodil kuupäevi ja kuid ei fikseeritud ning päevi loendati nädalate järgi ühest pühast teiseni. (L. Maistrov. „Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist“ 1 kogumik 1968. a.)
 
Sirvikalendris vastab igale päevale kahe horisontaalse joone vahel olev vertikaalne kriips või ruunimärk. Tihtipeale tähistab iga nädalapäeva üks ruunitähestiku seitsmest esimesest märgist, mis kalendris on tavapärases, F-ist algavas järjestuses.
 
Tähtpäevi märgitakse, jätkates kriipsu või ruuni läbi ülemise horisontaalse joone ja tähistades püha äratuntava märgiga. AlumisestEnamus horisontaalsestpuukalendritel jooneston allapoolekeskmise võibrea jäädapeal kuufaasidepäevamärgid. arvestusMärgid on lauakujulistel kalendritel joonte vahel. Saua või mõõga kujulistel kalendritel aga lõigatud tahkudele. Tahkude vahelised kandid moodustavad märke piiravad jooned. Päevamärkidest üleval pool on tavaliselt päikesekalendri tähtpäevadega-, kirikupühade- ja talutöödega seotud märgid. päevamärkidest all pool on kuu faasidega või kõvade ja pehmete aegadega seotud märgid.
 
Kalendri tavapärasemad kujud on pikem sau, kus on esitatud pool aastat või terve aasta, javõi üksikute kuudeaja perjoodidega sirvilaudadest koosnev komplekt. Lauakeste arv on olnud 6,7 või 13.
 
==Tänapäevane tarvitus maausuliste hulgas==
Anonüümne kasutaja