Palverännak: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib rännakust; Tiit Aleksejevi romaani kohta vaata artiklit [[Palveränd (romaan)]].}}
'''Palverännak''' on usulistel
Sümboolselt kordab palverännak hinge [[Jumal]]a poole püüdlemist.
6. rida:
==Kristlaste palverännakud==
[[Pilt:Maarja kabeli varemed Viru-Nigulas (2), 21. juuli 2011.jpg|thumb|Maarja kabeli varemed Viru-Nigulas on tänini palverännupaik. Suvi 2011.]]
[[
[[Õigeusk|Õigeusklike]] tuntumateks palverännaku kohtadeks [[Issanda Hauakirik]]u ja [[Issanda Sünnikirik]]u kõrval [[Püha Maa|Pühal Maal]] on [[Püha Sabbase koobasklooster|püha Sabbase koobasklooster]] Kidroni orus, [[Áthos|püha Athose mäe kloostrid]] [[Kreeka]]s, [[Püha Katariina klooster|püha Katariina klooster]] [[Siinai mägi|Siinai mäe]] jalamil ja paljud kohaliku tähtsusega pühakohad õigeusu maades, nt [[David Garedža koobasklooster]] [[Gruusia]]s, [[Valamo klooster]] [[Venemaa]]l jt.
[[
Katoliiklikul ajal olid Eestis tuntud palverännakute paikadena [[Tallinna toomkirik]], [[Padise klooster]], [[Vastseliina]] linnusekabel ja [[Viru-Nigula]] Maarja kabel. Neist viimasesse korraldatakse palverännakuid tänapäevalgi.<ref name="Viru-Nigulas">[http://www.eestikirik.ee/node/3271 "Viru-Nigulas toimus palverännak"] Eesti Kirik, 02.08.2007 (vaadatud 19. septembril 2011)</ref> [[Protestant]]idel palverännakute tava ei ole.
==
[[Muslim]]itel on palverännak [[Meka]]sse ehk [[hadž]] üks nn [[islami viis sammast|islami viiest sambast]], mille iga islamiusuline oma elu jooksul on kohustatud sooritama, kui see on
Muslimitel on neli püha linna, kuhu palverännakuid sooritatakse: [[Meka]] kõrval veel [[Mediina]], [[Jeruusalemm]] ning [[Kairouan]]. Seitsmekordne palverännak Kairouani võrdub ühe palverännakuga Mekasse.
|