|
Já sem zmrd a rád ochcávám vaše zabezpečení z pozdravem váš milující Těpan!!!!!! :-*
'''Veresoon''' ([[ladina keel]]es ''vas sanguineum'', mitmuses ''vasa sanguinea'') on [[loomad|looma]], sealhulgas [[inimene|inimese]] torukujuline [[elund]] ([[soon (anatoomia)|soon]]), milles voolab [[veri]]. Veresooned kuuluvad [[vereringeelundkond]]a.
Veri [[vereringe|ringleb]] mööda veresooni, liikudes [[süda]]mest [[kude]]desse ja kudedest tagasi südamesse. Kõrgematel loomadel moodustavad veresooned koos südamega suletud süsteemi, kus voolav veri on alati seinte vahel. Vere ja teiste kudede vaheline põhiline ainevahetus toimub kõige väiksemate veresoonte, juuspeente [[kapillaar]]ide seinte kaudu.
==Liigitus==
Südamest kudede poole viivaid veresooni nimetatakse [[arter]]iteks. Kõige suurem neist on [[aort]], mis [[imetajad|imetajatel]] (sealhulgas inimesel) väljub [[süda]]me [[vasak vatsake|vasakust vatsakesest]]. Aort hargneb väiksemateks arteriteks. Kõige väiksemaid artereid nimetatakse [[arteriool]]ideks. Need suubuvad kapillaaridesse.
Verd südame suunas juhtivaid veresooni nimetatakse [[veen]]ideks. Kapillaarid suubuvad kõige väiksematesse veenidesse, mida nimetatakse [[veenul]]iteks. Sealt kulgeb veri suurematesse veenidesse. Kõige suuremad veenid on kaks [[õõnesveen]]i, mille kaudu imetajatel jõuab veri südame [[parem koda|paremasse kotta]].
Inimeste ja teiste [[kõrgemad selgroogsed|kõrgemate selgroogsete]] [[Suur vereringe|suures vereringes]] kannavad arterid hapnikurikast verd ([[arteriaalne veri|arteriaalset verd)]] ja veenid hapnikuvaest verd ([[venoosne veri|venoosset verd]]), [[väike vereringe|väikeses vereringes]] ümberpöördult.
Inimesel algab väike vereringe südame [[parem vatsake|paremast vatsakesest]] [[kopsutüvi|kopsutüve]]ga, suur vereringe saab alguse südame [[vasak vatsake|vasakust vatsakesest]] [[aort|aordiga]].
==Veresoone ehitus==
Arteri või veeni sein koosneb:
#[[veresoone sisekest|sisekest]]ast ehk intimast;
#[[veresoone keskkest|keskkest]]ast ehk meediast;
#[[veresoone väliskest|väliskest]]ast ehk adventiitsiast.
===Sisekest===
Sisekest ehk intima (lad. k. ''tunica intima'') koosneb ühestainsast kihist veresoone pikisuunas asetsevatest [[endoteel]]i[[rakk]]udest, mis moodustavad ühekihilise lame[[epiteel]]i. Endoteelirakkude all asub [[subendoteliaalkiht]], mis koosneb sidekoest.
Sisekesta kaudu toimub gaasi-, vedeliku- ja ainevahetus vere ja ümbritseva koe vahel.
Kapillaari sein koosnebki põhiliselt endoteelirakkude kihist, basaalmembraanist ja mõnikord [[sidekude|sidekoest]]<ref name="histo">Andres Arend, Marina Aunapuu, Piret Hussar, Ülo Hussar, Peeter Roosaar. "Histoloogia praktikum", 2006</ref>
===Keskkest===
Keskkest ehk meedia (lad. k. ''tunica media'') koosneb [[silelihas]]kihist, mille suurus oleneb veresoone tüübist.
Kummalgi pool lihaseid asetseb elastne kiuline [[sidekude]].
Suurte veenide keskkestas asuvad ka [[soonte sooned]].
Südamele lähedasemad arterid on [[elastset tüüpi arter|elastset tüüpi]], [[distaalsus|distaalsemad]] on [[lihaselist tüüpi arter|lihaselist tüüpi]].
===Väliskest===
Väliskest ehk adventiitsia (lad. k. ''tunica adventitia) on veresoont ümbritsev kohev sidekude, millega soon kinnitub oma ümbrusse.
Suuremate veresoonte väliskest sisaldab peeni [[soonte sooned|soonte sooni]], mis varustavad verega veresoone seina. Väiksemate veresoonte seinu varustab veresoone enda õõs (luumen).
Väliskest sisaldab ka keskkesta lihaseid innerveerivaid [[närv]]e.
== Kapillaarid ==
{{vaata|Kapillaarid}}
Kapillaarid on kõige peenemad veresooned. Nad on nähtavad ainult [[mikroskoop|mikroskoobi]] all. Inimorganismis on kapillaaride arv väga suur, nende kogupikkus on üle 100 000 km.
Elundi puhkeolekus on suurem osa kapillaare suletud ja verevool neis sel ajal seisab.
Kapillaaride seinaks on ühest rakkude kihist koosnev [[epiteel]].
[[Ainevahetus]] kudede ja vere vahel toimub ainult kapillaarides. Läbi nende lähevad verest kudedesse mitmesugused toitained, [[hapnik]] ja osa [[vereplasma]]st, millest moodustub [[lümf]]. Kudedest tuleb verre [[süsihappegaas]] ja teised [[ainevahetuse jääkproduktid]].
==Vaata ka==
*[[Veresoonte loend]]
*[[Veresoonte haigused]]
*[[Veresoontekirurgia]]
*[[Lümfisoon]]
*[[Stent]]
==Välislingid==
{{Vikisõnaraamatus|veresoon}}
== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Vereringeelundkond]]
[[am:የደም ቧንቧ]]
[[ar:وعاء دموي]]
[[id:Pembuluh darah]]
[[zh-min-nan:Hoeh-kńg]]
[[bs:Krvni sud]]
[[bg:Кръвоносен съд]]
[[ca:Vas sanguini]]
[[cs:Céva]]
[[sn:Tsinga]]
[[cy:Gwaedlestr]]
[[da:Blodåre]]
[[de:Blutgefäß]]
[[dv:ލޭހޮޅި]]
[[el:Αγγείο (ανατομία)]]
[[en:Blood vessel]]
[[es:Vaso sanguíneo]]
[[eo:Sanga vaskulo]]
[[fa:رگ]]
[[fr:Vaisseau sanguin]]
[[fy:Bloedfet]]
[[gl:Vaso sanguíneo]]
[[ko:혈관]]
[[hi:रक्त वाहिका]]
[[hr:Krvna žila]]
[[io:Vaskulo]]
[[is:Æð]]
[[it:Vaso sanguigno]]
[[he:כלי דם]]
[[kk:Қан тамырлары]]
[[ku:Xwînborî]]
[[la:Vas sanguineum]]
[[lv:Asinsvadi]]
[[lt:Kraujagyslė]]
[[ln:Monsisá (nzóto)]]
[[hu:Véredény]]
[[mk:Крвни садови]]
[[nl:Bloedvat]]
[[ja:血管]]
[[no:Blodåre]]
[[nn:Blodåre]]
[[nds:Bloodfatt]]
[[pl:Naczynie krwionośne]]
[[pt:Vaso sanguíneo]]
[[ksh:Ooch]]
[[ro:Vas sangvin]]
[[qu:Sirk'a]]
[[ru:Кровеносные сосуды]]
[[sq:Enët e gjakut]]
[[simple:Blood vessel]]
[[sk:Cieva (anatómia)]]
[[sl:Krvna žila]]
[[sr:Крвни судови]]
[[sh:Krvni sudovi]]
[[fi:Verisuoni]]
[[sv:Blodkärl]]
[[tl:Ugat na pandugo]]
[[te:రక్తనాళాలు]]
[[th:หลอดเลือด]]
[[vi:Mạch máu]]
[[tr:Kan damarı]]
[[uk:Кровоносні судини]]
[[fiu-vro:Suun]]
[[yi:אדער]]
[[zh:血管]]
| 