Mahābhārata: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12. rida:
Muinasajal valitses Hastinapura linnas Kurude suguvõsa, kelle kommete hulka kuulus traditsioon, et kuningaks valitakse kõige väärikam Kuru poegade hulgast. Nii sai kuningas Janamejaya järglaseks Shantanu, kellel jätkus silma kaunite naiste jaoks. Nii valis ta oma esimeseks abikaasaks jumalanna Ganga, kuid abielulepingu juurde käis tingimus, et Shantanu ei tohi iial oma naisele küsimusi esitada. Armunud Shantanu oli kõigega nõus. Siis aga hakkas Ganga oma vastsündinud poegi [[Ganges]]esse uputama. Shantanu vaikis ja kannatas, kuni kuninganna Ganga läks uputama oma kaheksandana sündinud poega. Siis julges mees lõpuks kuningannalt aru pärida. Ganga lahkus, võttes siiski kaasa poja, kes pidi enne isa juurde naasmist [[rishi]]de käest õpetust saama. Pikki aastaid ootas Shantanu oma poja naasmist. Kui Ganga poja lõpuks tagasi tõi, oli see kasvanud kauniks ja targaks noormeheks, kes võitis kõiki lahinguväljal, teenides endale nime Bhishma (suur sõdalane) ning oli igatpidi väärikas täitma oma ülesannet Kuru troonipärijana Hastinapura linnas.
Kuid juhtus nii, et Shantanu armus uuesti, seekord kalamehe tütresse Satyvatisse, kel juba oli üks poeg, nimelt oli üks kuulus [[saddhu|saddhult]] eostanud Satyavati, kuna teadis, et tütarlaps mängib tulevastes sündmustes olulist rolli. Seda poega [[Vjāsa|Vyāsa]]t peetaksegi Mahābhārata autoriks, aga ta on samas ka eepose oluline võtmetegelane. Satyavati isa ei lubanud oma tütart Shantanule, kuna Hastinapura linnal oli juba troonipärija - Bhishma, kuid Satyavati isa nõudis, et just tema tütre järglastest peavad saama tulevased troonipärijad. Shantanu kannatas vaikides, kuid üllas Bhisma läks ise isale Satyavatit paluma ning lõpuks lubas tütarlapse isale, et ei abiellu kunagi ning ei saa kunagi järglasi. Satyavati sünnitas Shantanule kaks poega Chitrāngada ja Vichitravirya, kes surid noorelt järeltulijateta. Ka Shantanu ise suri kurbusest, et ta oli teinud oma armastusega Bhismale ränka ülekohut. Satyavati palus Bhishmat, et eostaks
matusetuleriidale. Kunti jäi viit Pandu poega ehk Pandavat üles kasvatama.
Kui Pandu loobus troonist, sai kuningaks Dhritaraštra, kelle pimedus ei valitsenud mitte ainult silmades vaid ka meeles, sest ainus, millest ta hoolis oli kuningakroon. Dhritaraštra abiellus Gandhara printsessi Gandhariga, kes sidus kinni oma silmad, et oma mehe saatust jagada. See aga tegi vihaseks Shakuni, tema venna, kes vandus kätte maksta kogu Kuru klanni meestele. Dhritaraštra ja Gandhari esimene poeg ja troonipärija oli Duryodhana.
===Krishna lugu===
|