|
==Reiganoomika==
[[Pilt:Ronald Reagan candid black and white.gif|pisi|right|Ronald Reagan]]
'''Reiganoomika''' (inglise keeles ''Reaganomics'') -– Ameerika Ühendriikide majandus poliitika 1981-19891981–1989 aastadel president [[Ronald Reagan]]i ajal. On seotud võimule tulnud [[respublikanserespublikaanse parteiga]], neokonservatiivse laine tõusuga paljudes arenenud lõuna riikides. Reiganoomika aluseks oli majanduse pakkumise teooria. Tuli mitte reguleerida toote nõudmist vaid produkti tootmise stimuleerimist. <ref>http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B5%D0%B9%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%BC%D0%B8%D0%BA%D0%B0</ref>
Reiganoomika põhipunktitid on:
# Vähendamine riigi sekkumise majanduse
# Inflatsiooni vähendmine raha massi vähendamise kaudu.<ref>http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B5%D0%B9%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%BC%D0%B8%D0%BA%D0%B0</ref>
==PõhimõttePõhimõte==
Neokonservatiivse teooria põhjal on toimud [[konservatiivne]] pööre majanduses 1970- 19801970–1980 aastate piiril.
Neokonservatoriite kredo ja poliitika erines nendest kes määrasit terve sõjajärgse ühiskonna arenemise põhiparameetreid. Suuna aluseks oli pakkumise konseptsioon. Elistama hakkati kokkuhoideid, mitte kullusid.
Pakkumise konseptsioon seetõttu deklaarerib kokkohoidude suurendamise vajadust ja suhtelist tarbija nõudmiste vähendamist.
Olulisemaks pakkumise teoria jooneks oli maksude esiletõstmine .
Mitteinflatsioonilise kasvu saavutamiseks on vaja mõjutada tootmist, maksude vähendamise kaudu, ülem maksumäärade vähendamine korporatsioonide tulude peale ja isiklike tulude peale. Oluliseks komponendiks on riigi kulude vähendamine koos maksumäärade vähendamisega. Samal ajal [[R.Reagan]] tahtis suurendata kulud relvastamise peale
Reiganoomika põhielemendiks sai 1981. aastal vastu võetud seadus maksumäärade kohta. Ta nägi ette etapilist individualse tulumaksu vähendamist 23% peale, 70% kuni 50% maksimalsed maksumäärad tuludele kapitalist , amortisatsiooni ärakirju tähtajade vähendamine , investitsiooniliste maksude soodustuste suurendamist.
Viie aasta jooksul maksude lühendamine pidi kahandama laekumise federalseseföderaalse büdzeti peagu 750 miljardi dollari peale. Need määrad pidid stimuuleerimastimuleerima tööks, kokkuhoiule, investeerimisele. Sellest tuleb tööpuuduse vähendamine, tootmiste suurendamine ja AmerikaAmeerika toodete konkurensi võimekonkurentsivõime maailma turgudel. See kõik võimaldab majanduse kasvu.<ref>Маркова А.Н., Кривцова Н.С., Квасов А.С. и др. История мировой экономики. Хозяйственные реформы 1920—1990 гг.: Учебное пособие/ Под ред. проф.
А.Н. Марковой. М.: Закон и право, ЮНИТИ, 1995. — 192 с.</ref>
==Reiganoomika tulemused==
Kuid praktika näitas et teoreetiline skeem töötas teistmoodi. Maksude stimulid ei vältinud majandusliku kriisi. Sõjajärgses perioodis see kriisis oli kõige raskem oma kestvuses, tööpuuduses, tootmise langemisel. 1983 aastal saabus konjukturi parenemine .
Aasta keskmised töötootmise kasvu tempod selle perioodi jooksul olid 0,9% kuigi olid mõne võrra suuremad kui 1973-19811973–1981 aastadel (0,6%), kuid andsid järele kogu sõjajäärgsele perioodi näitarvele- 1,9%.<ref>http://www.finman.ru/articles/2001/5/602.html</ref>
AmerikaAmeerika ühiskonnas sai tundlikuks tendents ebavõrtsele materiaalsele seisule . Maksude vähendamisel võitsid jõukad kihid ja rida sotsiaalsete prograamide kondamisel koondamisel said kannatada vähekindlustatud pered.
1986 aastal võttis [[senat]] võttis vastu seaduse „maksu reformist“ Tema eesmärgiks oli võtta arvese mõned kriitilised määrkused, 1981. aasta seaduse kohta ja kompenserida tema negatiivseid mõjusid. Viimase reformi põhieesmärgiks oli ülem maksudemäärade alandamine nii individuaalse tulumaksu peale, kui ka korporatsioonide maksu tulu peale.<ref>Маркова А.Н., Кривцова Н.С., Квасов А.С. и др. История мировой экономики. Хозяйственные реформы 1920—1990 гг.: Учебное пособие/ Под ред. проф.
А.Н. Марковой. М.: Закон и право, ЮНИТИ, 1995. — 192 с.</ref>
| 