Eestlaste muistne vabadusvõitlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (Robot: lisatud hr:Livonski križarski rat |
|||
22. rida:
[[Pilt:Ancient Estonian counties.png|thumb|450 px|Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses. Tähtsamad linnused on tähistatud punasega]]
Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks [[Berthold (Liivimaa piiskop)|Berthold]], kes oli enne olnud [[Loccum]]i [[tsistertslased|tsistertslaste]] [[klooster|kloostri]] [[abt]]. Ka Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis (''ad locum Rige'') [[Riia lahing (1208)|lahing]], kristlased võitsid küll selle, kuid
[[1199]]. aasta kevadel nimetati uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks [[Bremen]]i toomhärra [[Albert von Buxhövden]], kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-retke jaoks ristisõdijaid kogudes. [[1200]]. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas [[1201]]. aastal [[Riia]] linna. [[1202]]. aastal rajas endiselt Liivimaal aktiivselt tegutsev Theodrich Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil [[Mõõgavendade Ordu]] (ametlik nimi: Kristuse Sõjateenistuse Vennad), mille tugikohaks sai Riia. Piiskop Albert suutis liivlased [[1206]]. aastaks enamjaolt alistada, latgalitest said aga Mõõgavendade ordu liitlased ja nad lasid end samuti ristida. [[1208]]. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt [[Ugandi]] eestlastega, kellele heideti ette kunagist [[Pihkva]]sse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks.
| |||