Erinevus lehekülje "Johannes V (Saare-Lääne piiskop)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{See artikkel| räägib Saare-Lääne piiskopist; teiste Johannes V kohta vaata lehekülge [[Johannes V]]; Johann V kohta vaata lehekülge [[Johann V]]}}
 
'''Johannes V von Münchhausen''' (ka '''Johannes''' või '''Johann von Mönnikhusen'''; surnud [[1572]]) oli [[Kuramaa piiskop]] ('''Johannes IV''' nime all) [[1540]]–[[1560]] ja [[Saare-Lääne piiskop]] [[1541]]/[[1542]]–1560.
 
Tema vanemad olid Ludolf von Münchhausen ja Katharina von dem Busche ja ta sündis [[Minden]]i lähedal.
 
Münchhausen oli Verdeni ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] toomkapiitlite varahoidja (''thesaurus'' või ''thesaurarius'') ning Mindeni [[toomhärra]]. Arvatavasti [[1540]]. aasta alguses valiti ta [[Kuramaa piiskop]]iks, japaavst [[Paulus III]] kinnitas ta sama aasta [[16. juuli]]l, ehkki veel [[26. jaanuar]]il [[1541]] on teda Liivimaal mainitud Kuramaa ametisse kinnitatud elektina (''electus et confirmatus'')., Tamitte olipiiskopina. Arvatavasti [[26. detsember|26. detsembril]] [[1540]] oli ta komissar [[Leedu]] ja [[Liivimaa]] piiri reguleerimisel.
 
[[13. juuli]]l 1541 sai ta [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] administraatoriks, samal ajal nimetati teda ka [[koadjuutor]]iks. [[Theodor Schiemann]]i järgi kinnitati [[4. märts]]il 1542 [[Paulus III]] poolt piiskopiks, kuid allikates nimetati teda enamasti ka edaspidi Saare-Lääne administraatoriks. [[Konrad Eubel]]i järgi kinnitas paavst Johanni Saare-Lääne piiskopiks juba [[9. jaanuar]]il 1542.
 
Münchhausen müüs [[1559]]. aasta sügisel Saare-Lääne piiskopkonna Taani kuningale [[Frederik II]]-le, kes andis selle hertsog [[Magnus]]ele. Viimane omandas Johannilt ka Kuramaa piiskopkonna. 1560. aasta kevadel saabus Magnus Liivimaale ja lahkusvõttis Liivimaalt,Johannilt ehkkipiiskopkonnad ametlikultüle. jäiPiiskop ametisseJohann kunilahkus järgmiseLiivimaalt aastanija oli 1560. aasta suvel [[1562Kopenhaagen]]is, suvelseal viibis ta ka [[Kopenhaagen1562]]is. aasta suvel, [[1563]]. aastal sai tast aga drost [[Rhaden]]is. [[1565]]. aastal oli ta juba täielikult protestantlik jutlustaja [[Rehburg]]is ja [[1566]]. aastal abiellus ta Mindenis Lucia Hermelingiga (iseteda kandisennast nimenimetati Johann von OldenOldeniks). Tema leske on mainitud veel [[1584]]. aastal. Johann ise suri arvatavasti [[1572]]. aastal, ta maeti Verdeni toomkirikusse.
 
Münchhauseni vend või nõbu olid [[Kuldīga komtuur]] [[Ernst von Münchhausen]] ja [[Läänemaa stiftifoogt]] [[Christoph von Münchhausen]]. Veel üks tema sugulane, [[Heinrich von Münchhausen]], oli Kuramaal orduvasall.