Regulaarne graaf: erinevus redaktsioonide vahel

* Valentsregulaarne graaf, mille iga tipu kõikide naabertippude kaugus on ''d'', on '''d-distantsregulaarne'''. Näites esitatud 3-valentsregulaarne graaf on ka ''2-distantsregulaarne''.

* Valentsregulaarne graaf, mille kõik tipud kuuluvad vöösse ümbermõõduga ''d'' on '''d-vööregulaarne'''. Näiteks, valentsregulaarne [[Peterseni graaf]] on ''5-vööregulaarne''.

* Valentsregulaarne graaf, mille kõik tipud kuuluvad klikki võimsusega ''n'' on '''n-klikkregulaarne'''. Näiteks, [[Peterseni graafigraaf]]i täiend on ''4-klikkregulaarne'' ning koosneb ''neljast lõikuvast 4-klikist''.

* Valentsregulaarne graaf, mille iga naabertippude paar omab <math> a\geqslant 0</math> ühist naabrit ja iga mittenaabertippude paar omab <math> b\geqslant 1 </math> ühist naabrit on '''tugevregulaarne'''. Näiteks, [[Peterseni graaf]] on ka ''tugevregulaarne''.

Need regulaarsused on hästi väljaloetavad graafi semiotilisest[[Struktuurisemiootika|semiootilisest mudelist]].