Anna Raudkats: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Anna Raudkats''' ([[23. veebruar]] [[1886]] [[Ropka vald]], [[Tartu maakond]] – [[12. aprill]] [[1965]] [[Tapa]]) oli eesti võimlemisõpetaja ja [[rahvatants]]upedagoog., Ta olieesti esimene eesti rahvatantsude kogujarahvatantsukoguja ja rahvatantsuterminoloogia rajajaid.
 
AastatelAnna Raudkats lõpetas [[19121901]]. aastal Tartu saksa erakooli ja [[1915]]. õppis taaastal [[Helsingi Ülikool]]i võimlemisinstituudisvõimlemisinstituudi. Ta oli Eesti esimesi kõrgharidusega võimlemisõpetajaid.
 
Ta töötas Peterburis, Viiburis, Tartus ja Pärnus kodukooliõpetajana ning 40 aastat - [[1952]]. aastani - Tallinna koolides, [[Tallinna Ülikool#Tallinna Õpetajate Seminar ja Tallinna Pedagoogium|Tallinna Õpetajate Seminaris]] ja [[Tallinna Ülikool#Tallinna Õpetajate Seminar ja Tallinna Pedagoogium|Tallinna Pedagoogiumis]] ning [[Saaremaa Ühisgümnaasium|Kuressaare keskkoolis]] kehalise kasvatuse ja rahvatantsuõpetajana.
Ta kirjutas mitmeid rahvatantsuraamatuid, nagu "Eesti rahvatantsud" (1926) ja "Valimik Põhjamaade rahvatantse" (1927).
 
Anna Raudkats kogus ja avaldas tantsu- ja mängukirjeldusi - ühtekokku 8 raamatut.
Raudkats on seadnud tantsudeks mitmeid rahvaviise: "[[Tuljak]]", "[[Kaera-Jaan]]", "[[Pulgatants]]" ja teisi.
 
RaudkatsTa on seadnud tantsudeks mitmeid rahvaviise: "[[Tuljak]]u", "[[Kaera-Jaan]]i", "[[Pulgatants]]u" ja teisi.
Raudkatsi Helsingi ülikooli [[lõpusõrmus]]est tegi kunstnik A. Hansen [[1970]]. aastal [[sõlg|sõle]], millest sai rahvatantsijate [[talisman]]. Sõle südamikuks on sõrmus, selle ümber on kiri ''Oma tantsu hoidageme''. Seda on hoidnud [[Helju Mikkel]], [[Kristjan Torop]] ja [[Mait Agu]].
 
Anna Raudkats oli Eesti II, V, VI ja VII [[Üldtantsupidu|üldtantsupeo]] aujuht.
 
Raudkatsi Helsingi ülikooli [[lõpusõrmus]]estlõpusõrmusest tegi kunstnik A. Hansen [[1970]]. aastal [[sõlg|sõle]], millest sai rahvatantsijate [[talisman]]. Sõle südamikuks on sõrmus, selle ümber on kiri ''Oma tantsu hoidageme''. Seda on hoidnud [[Helju Mikkel]], [[Kristjan Torop]] ja [[Mait Agu]]. Praegu on talisman hoiul [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]]is.
 
Anna Raudkats suri 12. aprillil 1965 Tapal. Tema haud on [[Aegviidu]]l.
[[Pilt:Anna raudkatsi haud Aegviidu kalmistul.jpg|pisi|Anna Raudkatsi haud.]]
[[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts]] koos [[Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus]]ega, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega ja [[Eesti Folkloori Selts]]iga kuulutas [[2006]]. aasta Anna Raudkatsi aastaks.
 
==Teosed==
*''Mängud I'' (1924)
*''Eesti rahvatantsud'' (1926)
*''Valik Põhjamaade rahvatantse'' (1927)
*''Mängud V: Laulumängud noorsoole – ringmängud'' (1927)
*''Mängud VI. Seltskondlikud mängud'' (1927)
*''Tervis ja ilu. Naiste koduvõimlemise juht'' (1929)
*''Mängud IV. Laulumängud lastele'' (1929)
*''Tütarlaste mänguraamat'' (1933)
 
== Tunnustused ==
*[[1938]] Valgetähe V klassi teenetemärk
*[[1957]] ENSV teeneline kunstitegelane
 
==Mälestuse jäädvustamine==
*Mälestustahvel Aegviidus, Kastani tänav 17.
 
==Kirjandus==
*"Kes on Eesti rahvatantsude autor?" - ''Kaja'', 27. mai 1934, nr. 122, lk. 3.
*[[Richard Tõnnus]]. ''Anna Raudkats oma ajas''. Tallinn: Eesti Raamat, [1991]. ISBN 5450016271
 
== Välislingid ==
24. rida ⟶ 43. rida:
{{JÄRJESTA:Raudkats, Anna}}
[[Kategooria:Eesti tantsupedagoogid]]
[[Kategooria:Eesti võimlemisõpetajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1886]]
[[Kategooria:Surnud 1965]]