1775. aasta Tartu tulekahju: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
|||
3. rida:
Kuna [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] suur osa Tartust rüüstati ja lasti õhku, eeslinnad põletati ning linnakodanikud küüditati Venemaale, käis sõjas hävitatud kivimajade taastamine linnarahval üle jõu, nende asemele ehitati arvukalt tuleohtlikke [[õlgkatus|õlg]]- või [[laudkatus]]tega puumaju. Nii kimbutasidki 18. sajandi teisel poolel Tartu linna tulekahjud, suuremad neist leidsid aset [[1755. aasta Tartu tulekahju|1755]]., [[1763. aasta Tartu tulekahju|1763]]. ja 1755. aastal. Seetõttu pole suurem osa Tartu vanast puitarhitektuurist säilinud, vanim puumaja on osalt 1720. aasta paiku valminud [[Uppsala maja]] [[Jaani tänav]]al. Samuti pääses 1740. aastail valminud elumaja samal tänaval, milles tänapäeval tegutseb [[19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum]].
1775. aasta tulekahju sai alguse praegusel [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli]] 17 krundil asunud koolimaja kõrvalhoonest, mille hoovil matemaatikaõpetaja õlut tegi. Põleng kandus tuulega kiiresti kesklinna ja üle puusildade ka Emajõe teisele kaldale.<ref name="Raid">Ene Puusemp [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/00/04/19/tartu/uudised.htmXesimene "Rüütli tänavas on asunud ka raekoda"] Postimees, 19.04.2000</ref> Tulekahjus hävis mõne hinnangu kohaselt kuni 2/3 linnast. Maha põles 290 maja, 2 silda ja enamik poode<ref>
Õnnetust kirjeldas üksikasjalikult [[Tartu tütarlastekool]]i õpetaja Thiel, kes koos teiste linnaelanikega jälgis toimuvat Toomemäelt.<ref name="Raid"/><ref name="Eimre">Maret Eimre [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/11/19/tartu/uudis.htm#teine "Ko-Ko-Ko kohviku ja maja ehitusloost"] Postimees, 19.11.1997</ref>.
12. rida:
Tulekahju tõmbas muuhulgas kriipsu kavale rajada uus kivisild [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänava]] otsa, praeguse [[Vabadussild|Vabadussilla]] kohale. Selle asemel ehitati 1779–1784 [[Liivimaa]] kindralkuberneri [[George Browne]]'i algatusel ja Katariina II käsul [[Kivisild]], mis jäi Tartu üheks sümboliks kuni hävimiseni 1941. aastal.<ref name="Tiirmaa" />
Pärast 1775. aasta tulekahjut otsustati ka arvata Tartu linn välja kindlustatud linnade nimekirjast<ref>[http://vallikraavi.pindi.ee/ Vallikraavi tn 3]</ref>, ehkki seni oli püütud kindlustustöödega jõudumööda tegelda
==Viited==
18. rida:
==Välislingid==
* Ene Puusemp [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/00/04/19/tartu/uudised.htmXesimene "Rüütli tänavas on asunud ka raekoda"] Postimees, 19.
[[Kategooria:1775]]
| |||