Vastseliina piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MystBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: fr:Château-fort de Vastseliina
PResümee puudub
25. rida:
Vastseliina linnus jäi venelaste kätte aastani [[1582]], seega peaaegu sõja lõpuni. Liivi sõja alguses likvideeriti Tartu piiskopkond ja [[1562]] ka Liivi ordu, alistudes [[Poola]]le. Nii ei olnud 1582. aastal olemas enam linnuse rajajaid ja omanikke, kui [[Jam Zapolski vaherahu]]ga Venemaa ja Poola vahel läks Vastseliina Poolale. 24 aasta pikkusele venelaste valitsemisele järgnes 43 aasta pikkune Poola võimuperiood.
 
[[1620]]. aastal alanud võitlus Poola ja [[Rootsi]] vahel Liivimaa pärast olid [[1625]]. aastaks olukorra sedavõrd Rootsi kasuks pööranud, et Vastseliina saadi kätte ilma suuremate purustusteta. Alles aasta enne [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõda]] [[1656]]–[[1658]] algasid linnusel uued kindlustustööd, mille iseloomu ja mahtu ei teata. Samas sõjas sai linnus ühepäevases piiramises [[21. juuli]]l 1656 rängalt kannatada ja alistus veelkord venelastele. 1658. aasta [[Vallisaare vaherahu]] ja [[1661]]. aasta [[Kärde rahu]] tõid Piusa kaldale Rootsi kuninga alamad tagasi. Sel korral viimaseks pooleks sajandiks. [[Põhjasõda]] muutis [[1702]] Vastseliina linnuse varemeteks. Kätte oli jõudnud [[kahur]]vägede ja [[bastion]]ide ajastu, kus Vastseliinal puudusid perspektiivid.
 
Linnuse all asus võlvkelder ja selle peal oli linnuse[[kabel]], kus peeti kiriklikke kombetalitusi. Linnuse kabelis asus püha rist, mida käidi kummardamas. Püha risti kabeli külastus andis 40-päevase patukustutuse, mille esmakordselt kinnitas paavst [[Innocentius VI]] [[1354]]. aastal.