Haug: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.3) (Robot: lisatud zh:白斑狗魚
mahakirjutatu eemaldatud
21. rida:
[[Pilt:Brochet Luc Viatour .jpg|thumb|Haugi pea]]
'''Haug''' ehk '''harilik haug''' ehk '''havi''' (''Esox lucius'') on [[hauglased|hauglaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[haug (perekond)|haugi]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[röövkala]].
 
==Leviala ja eluviis==
 
Haug elab [[Euraasia]] ja [[Põhja-Ameerika]] põhjaosa sisevetes. Ta on üks kõige laiemalt levinud mageveekala. [[Venemaa]]l puudub ta vaid [[Amuur]]i jõgikonnas, kus elab [[amuuri haug]]. [[Ukraina]]s puudub haug ainult [[Krimm]]is.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 4. kd, lk. 148–151</ref>
 
Haugil on nooljas keha, mis on natuke külgedel lamenenud. [[Seljauim]] on keha tagaosas, suurendades saba tõukepinda. See võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. HaugiSuhteliselt värvussuurel sõltubpeal keskkonnaston pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole jakaldu haugiolevad vanusesthambad. KehaHaugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekas-sinakas, küljedmis onmuutub heledamad,allapoole oliivirohelisedminnes võiüha rohekashallidheledamaks, kollastekõhualune täppidega või põikvöötidega, kõht ja kurgualuneon valge või kollakasvalge.
[[Eesti]]s on haug tavaline ja teda püütakse ka töönduslikult. Ta esineb enamikus järvedes ja jõgedes, samuti rannikumeres.
 
Suhteliselt suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevadHaugi hambad, mis on suunatud sissepoole, et vältida saagi pagemist suust. Alalõua hambad on eri suurusega ja vahetuvad. Alalõua seesmine külg on kaetud pehme koega, mille all on asendushammaste kõverad read. Igal kihval on 2–4 asendushammast ja kui kihv välja langeb, siis tuleb tema asemele mõni asendushammas. Algul uus hammas logiseb, edaspidi aga kasvab tihedalt alalõua külge kinni. Hambad ei vahetu korraga, vaid kogu aasta vältel pidevalt on haugi suus nii noori kui vanu hambaid.<ref name="Loomade elu"></ref>
Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga [[jõgi|jõgesid]], [[järv]]i ja [[riimvesi|riimveelist]] [[rannikumeri|rannikumerd]], hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes elavad avavees ja jälitavad pisemaid parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75<ref name="Loomade elu"></ref>.
 
==Kirjeldus==
 
Haugil on nooljas keha, mis on natuke külgedel lamenenud. [[Seljauim]] on keha tagaosas, suurendades saba tõukepinda. See võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Haugi värvus sõltub keskkonnast ja haugi vanusest. Keha on selja pealt tavaliselt rohekas-sinakas, küljed on heledamad, oliivirohelised või rohekashallid, kollaste täppidega või põikvöötidega, kõht ja kurgualune valge või kollakasvalge.
 
Suhteliselt suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad, mis on suunatud sissepoole, et vältida saagi pagemist suust. Alalõua hambad on eri suurusega ja vahetuvad. Alalõua seesmine külg on kaetud pehme koega, mille all on asendushammaste kõverad read. Igal kihval on 2–4 asendushammast ja kui kihv välja langeb, siis tuleb tema asemele mõni asendushammas. Algul uus hammas logiseb, edaspidi aga kasvab tihedalt alalõua külge kinni. Hambad ei vahetu korraga, vaid kogu aasta vältel pidevalt on haugi suus nii noori kui vanu hambaid.<ref name="Loomade elu"></ref>
 
Haugi tavaline suurus on 50–100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks.
 
Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga [[jõgi|jõgesid]], [[järv]]i ja [[riimvesi|riimveelist]] [[rannikumeri|rannikumerd]], hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes elavad avavees ja jälitavad pisemaid parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75<ref name="Loomade elu"></ref>.
==Toitumine==
 
Haug on röövkala, kes toitub teistest kaladest, ka oma liigikaaslastest. Suured haugid võivad süüa [[konn]]i, [[part|pardipoegi]] ja pisi[[imetaja]]id. Haugide hulgas on [[kannibalism]] väga levinud ja eksisteerib järvi, kus peale haugide teisi kalaliike üldse ei ela. Neis järvedes söövad pisikesed havid [[vesikirp]]e, vähikesi ja muud [[zooplankton]]it, aga suuremad liigikaaslasi<ref name="Loomade elu"></ref>.
 
[[Eesti]]s on haug tavaline ja teda püütakse ka töönduslikult. Ta esineb enamikus järvedes ja jõgedes, samuti rannikumeres.
==Kalastamine==
 
Harrastuspüügil kasutatakse enamasti [[spinning]]ut ja elussöödaõnge, vähemal määral [[lendõng]]e ja [[põhjaõng]]e. Enamikus [[veekogu]]des on edukaim püügiviis elussöödaõng, mõnes spinning.
48. rida ⟶ 40. rida:
==Vaata ka==
*[[haugi mälu]]
 
==Kirjandus==
* Mikelsaar N. (1984) Eesti NSV kalad
 
== Viited ==
74. rida ⟶ 63. rida:
[[da:Gedde]]
[[de:Hecht]]
[[el:Λούτσος των ποταμών]]
[[en:Northern pike]]
[[es:Esox lucius]]
84. rida ⟶ 72. rida:
[[is:Gedda]]
[[it:Esox lucius]]
[[ka:წერი]]
[[csb:Szczëka]]
[[kk:Шортан]]
91. rida ⟶ 78. rida:
[[lt:Europinė lydeka]]
[[hu:Csuka]]
[[mdf:Ведьгаз]]
[[nl:Snoek]]
[[ja:ノーザンパイク]]
108. rida ⟶ 94. rida:
[[fi:Hauki]]
[[sv:Gädda]]
[[chy:Hevéesénoma'ne]]
[[uk:Щука звичайна]]
[[wa:Brotchet]]
[[zh:白斑狗魚]]