Kuralased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: ca:Curonians
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}
'''Kurelased''' ehk '''kuralased''' ehk {{kas|'''kuršid'''}} olid praegusel [[Läti]] alal [[Kurzeme]]s Kuramaa ranniku sisemaal elanud [[soome-ugri]] keelkonda kuulunud keelt kõnelenud hõim<ref>[[Eduard Vääri]], [http://www.suri.ee/hs/vaari.html EESTLASTE TUTVUMINE HÕIMURAHVASTEGA JA NENDE KEELTEGA KUNI 1918. AASTANI]</ref>, kes XVI–XVII sajandil segunesid [[baltlased|baltlaste]]: lätlaste ja leedulastega. .
 
Kurelaste elualad piirnesid, idas liivlaste, kagus [[Zemgale]]s [[semgalid|semgalite]], lõunas [[žemaitid]]ega ja põhjas (üle mere) [[eestlased|eestlaste (saarlaste)]] aladega.
13. rida:
 
Kurelaste suhted ristiusku levitava piiskop [[Albert (Riia piiskop)|Albert]]iga olid algselt rahumeelsed ning kurelased tegid Albertiga [[1201]]. aastal rahu ja ''rööwisiwad sest ajast saadik üksnes Skandinawia randu'', siiski püüdsid kurelased 1201 Riia linna vallutada. Kui ordu oli Eesti- ja Liivimaa juba vallutanud ja rahva ristinud, olivad kurelased veel [[paganad]].
{{tsitaat|Semgallimaalt oliwad Saksa preestrid aegsasti loodepool olevate kurelaste hulgas ristiusku wäljalaotada katsunud ja kurelaste kuninga Lammehini ristinud. Pea saiwad kurelased aru, et ristirahwa Iumal paljul wägewam on kui nende ebajumal Pehrkuns. Nad oliwad selle poolest weel kahewahel, missuguse ristirahwa riigi alla heita. [[Balduin Alnast|Balduin]] arwas paraja aja olewat [[Riia piiskopipiiskop]]i maid suurendada, läkitas preestrid Lammehini juurde, kellega nemad nõnda kaua kauplesiwad, kuni see aastal 1230 wabatahtlikult sakslaste alla heitis. Lammehin tegi 28. detsembril 1230 Durbenis[[Durbe]]nis Balduini enesega allaheitmise poolest järeltulewa sääduse: kurelased wõtawad ristirahwa preestrid wastu ja lasewad endid ristida; nemad teewad enestele kohuseks ristisõjawäega paganate wasta wõidelda; ka lubawad nemad [[Rooma paavst|paawsti]] poolt saadetud piiskopi[[piiskop]]i sõna kuulda. Selle wastu tõotab Balduin paawsti nimel kurelastele igawest wabadust, kui nemad ristiusust mitte ära ei tagane. Aasta hiljem tegi Balduin teiste kurelastega sellesama kauba ja sel kombel oli ta kõik [[Kuramaa]] enese alla heitnud. Nüüd läkitasiwad kurelased saadikud Rooma ja kuulutasiwad paawstile, et nad teda oma waimulikuks pääks wastuwõtawad. Balduin sai see eest [[Gregorius IX|Gregòr IX]]. poolest [[Semgallia piiskop|Semgalli piiskopikspiiskop]]iks nimetatud. |[[Matthias Johann Eisen]]. Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu. Teine täiendatud trükk. Tartus. K. A. Raag'i kirjastus. 1913.|}}
 
Kurelaste elualade vallutamine ristisõja käigus toimus koos [[liivlased|liivlaste]] allutamisega, [[1236]]. aastal pärast [[Mõõgavendade ordu]] kaotust [[Saule lahing]]us ja saarlastepoolset ristiusust keeldumist, tõusid ka kure­lased ja semgallid asusid vastupanekule, mis aga maha suruti ning Mõõgavendade ordu rajas oma tugipunktidena Kuramaale [[1244]]. aastal [[Goldingen]]i, [[Windaw]]i ja [[HasenpotHasenpoth]]i kindlustatud kantsid.
 
[[1260]]. aastal toimunud [[Liivi ordu]] [[Durbe lahing]]us leedulastega otsustasid orduväkke sunnitud kurelased ja ühes nendega eestlased lahingust mitte osa võtta, et sakslaste alt vabaks saada. Nad lahkusid sõjaväljalt, mis oli ka osaline sakslaste katastroofilise kaotus tagajär­jeks: ordumeister ja 150 orduvenda langesid. Järgnenud lühikese ajavahemiku jooksul kurelased ja saarlased ei tunnustanud avalikult sakslaste valitsust. Ristiusust taganenud saarlased annadsid alla varem, kuid kurelased alitusid alles [[1267]]. aasta erilepingu põhjal: