Kuralased: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kurelased''' ehk '''kuralased''' ehk {{kas|'''kuršid'''}} olid praegusel [[Läti]] alal [[Kurzeme]]s Kuramaa ranniku sisemaal elanud [[soome-ugri]] keelkonda kuulunud keelt kõnelenud hõim<ref>[[Eduard Vääri]], [http://www.suri.ee/hs/vaari.html EESTLASTE TUTVUMINE HÕIMURAHVASTEGA JA NENDE KEELTEGA KUNI 1918. AASTANI]</ref>, kes XVI–XVII sajandil segunesid [[baltlased|baltlaste]]: lätlaste ja leedulastega. .

{{tsitaat|Semgallimaalt oliwad Saksa preestrid aegsasti loodepool olevate kurelaste hulgas ristiusku wäljalaotada katsunud ja kurelaste kuninga Lammehini ristinud. Pea saiwad kurelased aru, et ristirahwa Iumal paljul wägewam on kui nende ebajumal Pehrkuns. Nad oliwad selle poolest weel kahewahel, missuguse ristirahwa riigi alla heita. [[Balduin Alnast|Balduin]] arwas paraja aja olewat [[Riia piiskopipiiskop]]i maid suurendada, läkitas preestrid Lammehini juurde, kellega nemad nõnda kaua kauplesiwad, kuni see aastal 1230 wabatahtlikult sakslaste alla heitis. Lammehin tegi 28. detsembril 1230 Durbenis[[Durbe]]nis Balduini enesega allaheitmise poolest järeltulewa sääduse: kurelased wõtawad ristirahwa preestrid wastu ja lasewad endid ristida; nemad teewad enestele kohuseks ristisõjawäega paganate wasta wõidelda; ka lubawad nemad [[Rooma paavst|paawsti]] poolt saadetud piiskopi[[piiskop]]i sõna kuulda. Selle wastu tõotab Balduin paawsti nimel kurelastele igawest wabadust, kui nemad ristiusust mitte ära ei tagane. Aasta hiljem tegi Balduin teiste kurelastega sellesama kauba ja sel kombel oli ta kõik [[Kuramaa]] enese alla heitnud. Nüüd läkitasiwad kurelased saadikud Rooma ja kuulutasiwad paawstile, et nad teda oma waimulikuks pääks wastuwõtawad. Balduin sai see eest [[Gregorius IX|Gregòr IX]]. poolest [[Semgallia piiskop|Semgalli piiskopikspiiskop]]iks nimetatud. |[[Matthias Johann Eisen]]. Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu. Teine täiendatud trükk. Tartus. K. A. Raag'i kirjastus. 1913.|}}

Kurelaste elualade vallutamine ristisõja käigus toimus koos [[liivlased|liivlaste]] allutamisega, [[1236]]. aastal pärast [[Mõõgavendade ordu]] kaotust [[Saule lahing]]us ja saarlastepoolset ristiusust keeldumist, tõusid ka kure­lased ja semgallid asusid vastupanekule, mis aga maha suruti ning Mõõgavendade ordu rajas oma tugipunktidena Kuramaale [[1244]]. aastal [[Goldingen]]i, [[Windaw]]i ja [[HasenpotHasenpoth]]i kindlustatud kantsid.