Erinevus lehekülje "Ahtme soojuselektrijaam" redaktsioonide vahel

kopipeist maha
(kopipeist maha)
'''Ahtme soojuselektrijaam''' on [[soojuselektrijaam]] [[Eesti]]s, [[Ahtme]]s.
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}}
{{kopipeist|allikas = http://www.kjsoojus.ee/index.php?page=107&&PHPSESSID=6e593c62e411500fe514c306a26aa9bb}}
'''Ahtme soojuselektrijaam''' on [[soojuselektrijaam]] [[Eesti]]s, [[Ahtme]]s.
 
== Ajalugu Välislingid==
*[http://www.vkgsoojus.ee/est/vkg-soojus-as/ajalugu Ahtme soojuselektrijaama ajalugu] (vaadatud 26.06.2012)
 
*[http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=969079/lcp_aruanne.pdf Suurte põletusseadmete kontrollmõõtmised, OÜ Eesti Keskkonnauuringute keskuse aruanne; sisaldab Ahtme soojuselektrijaama iseloomustust] (vaadatud 26.06.2012)
Ahtme soojuselektrijaama ehitamist alustati juba [[teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal ning jätkati sõjajärgsel perioodil. Mõlemal juhul alustati tema ehitamist tulevase põlevkivitöötlemiskombinaadi ühe tsehhina. Kuna põlevkivitöötlemiskombinaadi ehitamisest loobuti, siis töötas elektrijaam pikka aega vaid kondensatsioonijaamana ning oli aastail [[1951]]-[[1960]] kuni [[Balti soojuselektrijaam]]a valmimiseni [[Eesti energiasüsteem]]i võimsamaks elektrijaamaks. [[28. oktoober|28. oktoobril]] 1951. aastal võeti ekspluatatsiooni esimene turboagregaat ja katelseade. 1951. aasta lõpul hakkas tööle ka teine katelagregaat.
 
== Iseloomustus ==
 
Praegu varustab Ahtme Elektrijaam 600mm magistraaltorustiku kaudu soojaga [[Kohtla-Järve]] linna Ahtme linnaosa ja [[Jõhvi]] linna ning toodab elektrienergiat ASi Eesti Energia Põhivõrku. [[2003]]. aastal väljastas elektrijaam soojusenergiat kaugküttena ja auruna 308,8 GWh. ja elektrienergiat 30,2 GWh. Elektrijaam kasutab [[põlevkivi]] põletavaid kolme BKZ-75-39 fsl ja kahte Bukkau tüüpi katelt, mis on ehitatud aastatel [[1953]] kuni [[1956]]. Katelde parameetrid on sarnased Kohtla-Järve Elektrijaama katelde parameetritega välja arvatud kaks BKZ tüüpi katelt, mille töörõhk erinevalt teistest kasutuselolevatest kateldest on 4,0 MPa. Samuti nagu Kohtla-Järve elektrijaamaski köetakse katlad sisse põlevkiviõliga.
 
Elektri ja soojuse koostootmiseks kasutatakse [[1952]]. aastal käikulastud, Sverdlovski turbiini- ja mootoritehases valmistatud 20 megavatise elektrilise võimsusega vasturõhurežiimis töötavat [[turbiin]]i ning [[1965]]. aastast [[Saksamaa]]l kasutatud ja [[2001]]. aastal Ahtmesse ümberpaigaldatud 10 megavatise elektrilise võimsusega VEB Görlizer Maschienenbau valmistatud [[termofikatsiooniturbiin]]i. Viimase kasutuselevõtmine põhjustaski kahe katla töörõhu tõstmise vajaduse. Efektiivsema vasturõhuturbiini kasutusaja, mis on sügis-tali-kevadperiood, määrab soojuskoormus. Kui soojuskoormus ei taga selle turbiini kasutusvõimalust, töötab termofikatsiooniturbiin.
 
[[Kategooria:Eesti elektrijaamad]]