Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
10. rida:
== Ajalugu ==
Olümpiaregatt avati [[Arnold Green]]i poolt [[20. juuli]]l [[1980]]. Oma poolse tervituskõne pidas [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] ametlik esindaja Gunnar Ericsson. [[Pirita Purjespordikeskus]]es süütas [[Olümpiatuli|olümpiatule]] 17-aastane [[Haapsalu 1. Keskkool]]i abiturient [[Vaiko Vooremaa]]<ref name="TOP">[http://www.piritatop.ee/index.php?lid=1&pid=17 Ajalugu.] Tallinna Olümpiapurjespordikeskus</ref>. Autasustamistseremoonial tõmbas kõik kuus võidulippu masti [[Tõnis Lukas]]<ref name="Indrek Schwede">Indrek Schwede [http://www.epl.ee/news/melu/tallinna-olumpiaregatt-kas-pidu-voi-alandus.d?id=50789985 Tallinna olümpiaregatt – kas pidu või alandus?] Eesti Päevaleht, 22. juuli 2000</ref>.
=== Olümpiatuli ===
Olümpiatule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja platsile. Tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane [[Rein Tõru]]. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks [[Pirita]]le. Olümpiatule süütas purjeregati paigas [[Vaiko Vooremaa]].
=== Kultuuriprogramm ===
Helilooja [[Lepo Sumera]] komponeeris ava- ja lõputseremooniaks teose "Olümpiamuusika". Lisaks esinesid üritusel [[Ellerhein]], [[Hortus Musicus]], [[Kukerpillid]], [[Leegajus]], Laine jt.
=== Poliitika ===
[[Vabariigi Valitsus eksiilis]] protesteeris olümpiaregati korraldamise vastu Tallinnas.
== Ehitised ==
Olümpiaregati tarbeks ehitati peaareen [[Pirita Purjespordikeskus]] (arhitektid [[Henno Sepmann]], [[Peep Jänes]], [[Ants Raid]] ja [[Himm Looveer]]) 193 000 m² suurusel maa-alal (spordikompleks, jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, [[elling]]ud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga). Poolsaarena lõikus jõesadamasse tseremooniaväljak, mille tipus sirutus konsoolina jõe kohale platvorm olümpiatulega. Jõe vastaskaldale monteeriti tribüünid 5000 pealtvaatajale. Veel ehitati Tallinna 314 meetri kõrgune [[Tallinna teletorn]] Kloostrimetsas, [[Tallinna Peapostkontor]], [[Tallinna Lennujaam]], 28-korruseline [[hotell Olümpia]], [[Tallinna Linnahall]]. Vanalinnas restaureeriti mitmed elamukvartalid ja Tallinnast [[Narva]] poole väljuv maantee ehitati osaliselt neljarealiseks.
== Osalejad ==
Tallinna olümpiaregatil osalesid [[Finn]] klassis 21, [[Lendav hollandlane (jahiklass)|Lendav hollandlase]] klassis 15, [[470 (jahiklass)|470]] klassis 14, [[Star (jahiklass)|Star]]i klassis 13, [[Tornado (jahiklass)|Tornaado]] klassis 11 ja [[Soling]]u klassis 9 riigi purjetajad<ref name="TOP"/>.
Võistlusrajad: Alpha (Finn, 470), Bravo (Lendav Hollandlane, Soling), Charlie (Star, Tornaado).
Rahvuslippude all seilasid
| |||