Vikipeedia

Balti Hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
40. rida:
Livland, Estland, Ösel und Riga'') [[Riia]]s Balti Hertsogiriigi välja.
 
Balti Hertsogiriik oli kavandatud seisusliku, ebademokraatliku riigina, nagu olid ka teised selleaegsed saksa väikeriigid; ajaloolistel põhjustel oli Maanõukogus ülekaal saksaend keeltsakslasteks kõnelevatelpidavatel isikutel. Eestlastest ja lätlastest kuulusid Maanõukogu koosseisu vähetuntud nimed, toetuse saavutamine mõjukamatelt ja tuntumatelt eesti poliitikutelt (sealhulgas [[Konstantin Päts]]) nurjus. [[Hertsog]]iks pidi esialgse kava kohaselt saama [[Preisimaa kuningas]], kuid Saksa väikeriikide vastuseisu tõttu jäi viimaseks riigipea kandidaadiks [[Mecklenburgi hertsog]] [[Adolf Friedrich]]; samuti jäi teostamata plaan taastada Kuramaal omamaine [[Bironid|Bironite]] dünastia. Hertsogiriik jaotati eesti-läti keelepiiri järgi seitsmeks kantoniks (Kuramaa, Riia, Latgale, Lõuna-Liivimaa, Põhja-Liivimaa, Saaremaa ja Eestimaa)
 
[[27. august]]il sõlmisid [[Saksamaa]] ja [[Nõukogude Venemaa]] täiendava lisalepingu [[Bresti rahu]]leppe juurde, mille alusel Venemaa loobus lõplikult oma ülemvõimust Eesti-, Liivi- ja [[Kuramaa]]l. [[Wilhelm II]] tunnustas seejärel 22. septembril 1918 hertsogiriigi vabadust ja iseseisvust.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Balti_Hertsogiriik"