Utria dessant: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
78. rida:
[[17. jaanuar]]il [[1919]] kell 3 hommikul väljus dessantlaevastik Kunda lahest. Kuna oli teateid, et venelaste [[jäämurdja]] "[[Ogon]]", mis oli kohandatud [[meremiin]]ide panemiseks, oli käinud Narva jõe suudmes ja et Riigikülas asuvad suurtükipatareid, ei saanud dessanti jõesuudmes maale saata.
Kapten Pitka valis dessandi maabumise kohaks mereranna [[Udria|Utria]] külas [[
17. jaanuaril pärast kella 12 alustati dessandi maalesaatmist. Maale jõudis umbes 200 meest koos varustusega, kuid siis tõusis tuul, "Lembitu" kaks paati purunesid kaldakividel ja nendes olevad mehed said märjaks. Kapten Pitka peatas kell 18.40 dessandi maalesaatmise.
Esimeses laines saadi maale soomlaste 4. kompanii lipnik Bror Dahlgréni juhtimisel ja luuresalk [[rittmeister]] Erkki
Kohalike koolipoiste (Narva Kaitseliidu salk) käest, kes osalesid dessandis, saadi teada, et Utria kalarannas saab ka tuulise merega maabuda, kuna seal ei teki murdlainet. Kell 23, kui tuul oli veidi vaibunud, alustatigi uuesti dessandi maalesaatmist Utria kalarannas. Mootorlaev "Olev" ja vedurlaev "Wrangel" võtsid laevadelt dessantväelased ja varustuse peale ning paatides olevad mehed sleppi ning sõitsid kaldale nii lähedale kui võimalik. Edasi sõuti paadid randa ja laevadele ja tagasi, kuni laevad olid dessantlastest tühjad, misjärel suundusid "Olev" ja "Wrangel" uute dessantlaste rühma järele.
94. rida:
[[Laagna lahing]]us oli eesti meredessantväelaste vastas kaks punaarmee polku, salk [[ratsavägi|ratsaväge]] ja kaks soomusrongi. Punaarmee väeosad olid kogunenud raudtee ümbrusesse ja ründasid dessandi positsioone Laagna mõisas, mille dessant oli ootamatu rünnakuga 18. jaanuari varahommikul vallutanud.
Staabikapten Pauluse teade Pitkale: ''Vaenlane asub Laagna mõisa vastas metsas, raudtee ümber. Vangide teadete järel on seal 2 polku, 2 soomusrongi ja salk ratsaväge. Andke sinna kõvasti tuld. Kaks pealetungi oleme tagasi löönud, kolmandat ootame. Seisukord tõsine, kuid mitte väljapääsmata. Igatahes meie mõisast ei tagane. Kaotasin kolm head ohvitseri, üks nendest surnud, umbes 10 sõdurit haavatud ja surnud. Soomlaste kaotused kaunis suured.''<ref>[[Johan Pitka]] "[[Minu mälestused suure ilmasõja algusest Eesti vabadussõja lõpuni]]" [[Tallinna Eesti Kirjastuse Ühisuse kirjastus]] lk 114</ref>. "Lennuk" pommitas
===Narva lahing===
103. rida:
Soomlased olid linnas vähemuses, kuid ei teatanud linnatungimisest oma pataljoniülemale ega kapten Paulusele. Sellega andsid nad võimaluse suurele hulgale vaenlase vägedele üle raudteesilla taanduda. Dessandi juhtideni jõudis teave, et eelväed on Narvas, alles 18. jaanuari õhtuks.
Laagna suunalt tungisid Narva suunas Soome pataljoni luurekomando rittmeister Erkki
Sama ajal, kui linnas käisid lahingud, üritas lääne poolt linna tungida Soome pataljoni luurekomando, kuid löödi 53. Viljandi kütipolgu allüksuste poolt tagasi. Luurekomando ülem palus küll 4. kompanii ülemalt abivägesid, kuid kompaniiülem keeldus õhtul edasi tugimast. Ta tahtis anda meestele puhkust, teadmata ilmselt, et 1. ja 2. kompanii Narvas tänavalahinguid pidasid.
[[19. jaanuar]]il kella 9 paiku oli igasugune lahingutegevus Narvas lõppenud. Kella 10-ks oli dessantvägede kontrolli all ka [[Jaanilinn]], mille punaväed olid maha jätnud.
Vangi langes ühe diviisi ja polgu staap koos personaliga
Narva komandandiks määrati [[staabikapten]] Karl Aleksander Paulus, kelle aga kindral [[Aleksander Tõnisson]] soomlaste lahingu käigus korraldatud veresauna pärast (kuulipildujatest niideti maha sillale tormavad punaarmeelased) põhjendamatult tagandas ja degradeeris.
| |||