Lumeleopard: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (Robot: lisatud zh-classical:雪豹 |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib kaslasest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Lumeleopard (täpsustus)]]}}
{{Taksonitabel
| nimi = Lumeleopard
9. rida ⟶ 8. rida:
| pilt = Uncia uncia.jpg
| pildi_laius = 250px
| riik
| hõimkond
| klass
| selts
| sugukond
| perekond = [[Lumeleopard
| liik
▲| trinaarne= ''Uncia uncia''
▲| trinaarse_autor = [[Johann Christian Daniel von Schreber|Schreber]], 1775
▲| levikukaart = snow leopard range.png
▲| levikukaardi_laius = 220px
| levikukaardi_seletus = Lumeleopardi levila
}}
'''Lumeleopard''' ehk '''irbis''' (''Uncia uncia'', ka ''Panthera uncia'') on [[kaslased|kaslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[lumeleopard (perekond)|lumeleopardi]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kiskja]].
Esimesena kirjeldas lumeleopardi teaduslikult [[Johann Christian Daniel von Schreiber]] [[1775]] [[Türkmenistan]]i ja [[Iraan]]i piiril olevas [[Kopetdag]]is elavate isendite põhjal. Tänapäeval on lumeleopardid nii Türkmenistanis kui Iraanis välja surnud.
Schreiber paigutas lumeleopardi pantritega samasse perekonda ja andis talle nimeks ''Panthera uncia''. Samamoodi nimetab teda [[1987]] välja antud "[[Loomade elu]]"<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 275, tahvel 34</ref>. Sageli eraldatakse ta omaette perekonda, kuhu kuulub kõigest üks liik. Kuid viimased geeniuuringud on selles kahtlusi tekitanud, sest nende järgi ei erine lumeleopard teistest pantritest piisavalt. Lumeleopardi lähim sugulane on [[tiiger]].
Lumeleopard on esindatud ka [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] kollektsioonis, näiteks [[Mahnadi]] ja [[Otto (lumeleopard)|Otto]] näol.▼
▲
== Kirjeldus ==
Irbis on umbes [[leopard]]i suurune: [[tüvepikkus]] 120–150 cm, [[saba]]pikkkus 90 cm, [[mass]] 23–41 kg. Irbise kere on pikk, jalad üsna lühikesed, ning saba üsna pikk ja karvane (nagu on ka kogu ülejäänud kere).<ref name="Loomade elu"/>
Irbise [[karvastik]] on väga tihe, kohev ja pehme<ref name="Loomade elu"/>. See kaitseb hästi külma eest<ref name="Loomade elu"/>. Selle põhivärv on suitsuhall või kahvatukollane ja sellel on tumehallid või mustad tähnid. Kõhualune on valge. Kogu keha on kaetud sama värvi tähnidega, välja arvatud kõhualune. Jalgadel ja sabal on tähnid suuremad. [[Silm]]ad on hallid või kahvaturohelised, mis on kaslaste seas ebaharilik.
Irbised ei suuda [[möire|möirata]], hoolimata [[keeleluu]] osalisest [[luustumine|luustumisest]]. Varem arvati, et luustumine on see, mis võimaldab pantritel möirata, aga tuleb välja, et ainult sellest jääb väheks. Uued uuringud on välja toonud teisi [[morfoloogia|morfoloogilisi]] erinevusi [[kõri]] ehituses, mis irbisel on puudu ja möirgavatel kaslastel olemas. Irbise häälitsuste hulka kuuluvad kähisemine, [[nurrumine]], [[näugumine]], [[urisemine]] ja [[ulgumine]].
Irbisel on lühike [[koon]], kumer nägu ja ebatavaliselt suured ninaõõnsused. See kohastumine aitab loomal hingata mägede hõredat külma õhku.
== Levik ==
Irbised elavad [[Himaalaja]]s, [[Tiibet]]is, [[Kesk-Aasia]] ja Lõuna-[[Siber]]i mägedes kuni [[Altai]] ja [[Tõva]]ni ning [[Mongoolia]] mägedes.<ref name="Loomade elu"/>
== Elupaik ==▼
Suvel elab irbis enamasti lumepiiri lähedal (
Irbise elupaik on tavaliselt koobas või kaljulõhe raskesti ligipääsetavas [[sälkorg|sälkorus]], aga [[Kõrgõzstan]]ist on teada juhtumeid, kus irbis on puhkama heitnud madala puu otsa [[raisakotkas|raisakotka]] vanasse pessa.<ref name="Loomade elu"/>
==Toitumine==
Irbise peamised saakloomad on [[sõralised]]. Peale nende sööb irbis [[jäneselised|jäneseid]], [[ümiseja]]id ja teisi pisiimetajaid.<ref name="Loomade elu"/>
Irbised on videvikuloomad. Vähem tegutsevad nad öösel. Pilves ilmaga võivad nad päevalgi aktiivsed olla.<ref name="Loomade elu"/>
Irbised eelistavad varitseda saaki kõrgemalt. Mäed, kus nad elavad, pakuvad selleks häid võimalusi. Nende hüppe pikkuseks on mõõdetud 14 m. Kui nad esimese hüppega saaki ei taba, siis jälitavad nad seda mööda mägismaad kuni 300 m. Nad tapavad saagi nii, et hammustavad läbi selle kaelasooned. Enne söömahakkamist võivad nad saagi vedada ohutusse kohta. Nad söövad korjusest ära nii palju kui vähegi saavad ja võivad ühestainsast murtud [[sinilammas|sinilambast]] elada pool kuud, enne kui jälle jahile lähevad. Aastas peab irbis murdma paar-kolmkümmend täiskasvanud sinilammast.
Irbised on pantritest kõige vähem agressiivsed. Pole teada, et nad kunagi oleks inimest rünnanud. Nad lasevad inimesel kergesti oma murtud saagi ära võtta ja on juhtunud, et kui inimene irbist ründab, siis too ei kaitsegi ennast.
== Paljunemine ==
[[Pilt:SnowCubs01.jpg|pisi|2½ kuu vanused irbisepojad Inglismaal loomaaias]]
Irbiste [[innaaeg]] on endise [[NSV Liit|NSV Liidu]] maa-alal talvel või varakevadel, aga levila lõunaosas suvalisel aastaajal. Sel ajal on kuulda irbiste valju näugumist. [[Tiinus]] kestab umbes 90 päeva. [[Pesakond|Pesakonnas]] on 3–5 järglast.<ref name="Loomade elu"/>
Pojad sünnivad pimedate ja abitutena. Nad kaaluvad 320–567 g. Silmad avanevad neil nädalavanustena, kõndida suudavad nad 5 nädala vanustena ja võõrutatakse emapiimast 10 nädala vanustena. Nad sünnivad mustade täppidega, alles hiljem muutuvad need tähnideks.
Pojad jäävad emaga seniks, kuni nad 18–22 kuu vanuselt iseseisvaks saavad. Seejärel rändavad nad sünnikohast kaugele ja otsivad endale uue elupaiga. Tõenäoliselt aitab see vähendada sugulasaretust, mis muidu on hõredalt elavate liikide seas üsna levinud. Irbised saavad [[suguküpsus|suguküpseks]] 2 või 3 aasta vanuselt.
Irbised ei ela looduses kauem kui 15–18 aastat. Vangistuses on nad elanud ka 21 aastat vanaks.
[[Pilt:Mikmar.jpg|pisi|Metsik irbis]]
Irbis on hävimisohus liigina kantud [[rahvusvaheline punane raamat|rahvusvahelisse punasesse raamatusse]]<ref name="Loomade elu"/>. [[1972]] hindas [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit]] irbist ülemaailmselt [[ohustatud|ohustatuks]] ja 2008. aasta hinnangul ei ole olukord muutunud.
Maailmas on vabas looduses 4000–6500 irbist, millele lisandub 600–700 [[loomaaed]]ades peetavat isendit.
== Viited ==
{{Viited}}
==Välislingid==
{{Commonskat|Uncia uncia}}
*[http://www.interactivezoo.eu/index.php?id=8 Lumeleopardid Tallinna loomaaias (veebikaamera)]
[[Kategooria:Pantrid]]
{{Link FA|ru}}
| |||