Hugo Reiman: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Hugo Reiman.jpg|thumb|Hugo Reiman]]
'''Hugo Karl Ferdinand Reiman''' (
==Elulugu==
Hugo Karl Ferdinand Reiman sündis 9. jaanuaril 1887. aastal [[Tartu]]s voorimees Gustav Reimani (s. 1858) ja Lovisa Metti (s. 1859) perekonda<ref name="eat"/>. Hugo Reimani mõlemad vanemad olid pärit Torma vallast Rääbise külast<ref name="eat"/> ja kui Reiman sai kuue aasta vanuseks, kolis tema pere 1893. aastal endisesse kodukohta tagasi ning asus elama Annuse tallu<ref name="arunurm"/>.
▲'''Lapsepõlv ja noorus'''
▲Hugo Karl Ferdinand Reiman sündis 9. jaanuaril 1887. aastal [[Tartu]]s voorimees Gustav Reimani (s. 1858) ja Lovisa Metti (s. 1859) perekonda<ref name="eat"/>. Hugo Reimani mõlemad vanemad olid pärit Torma vallast Rääbise külast<ref name="eat"/> ja kui Reiman sai kuue aasta vanuseks, kolis tema pere 1893. aastal endisesse kodukohta tagasi ning asus elama Annuse tallu<ref name="arunurm"/>. 1897-1898. alustas Reiman Rääbise vallakoolis kooliteed ning jätkas õpinguid 1898-1901 Torma kihelkonnakoolis<ref name="eat"/>. Seejärel jätkas Reiman õpinguid Tartu linnakoolis (1901-1904)<ref name="eat"/>.
[[1905. aasta revolutsioon]]i järel sidus Reiman end sotsialistide-revolutsionääride tegevustega ning astus ka Vene Sotsiaal-revolutsionääride parteisse. Reiman oli hiljem ka üks Eesti sotsialistliku partei loojatest (põhikiri võeti vastu 1907. aasta suvel Tartus).<ref name="eat"/>
12. rida ⟶ 11. rida:
1906. aastal alustas Reiman ameti õppimist Tartu postkontoris, kuid katkestas selle tegevuse üsna pea pärast isa surma. Aasta hiljem, 1907. aastal otsustas Reiman eksternina keskkooli lõpetada<ref name="arunurm"/>.
▲'''Vangistus Venemaal'''
Reimani tegevus sotsialistlikus parteis tõi talle kaasa palju probleeme ning 1908. aasta 7. märtsil Reiman arreteeriti. 1908–1909. aastal viibis ta Tartu ja Tallinna eeluurimisvanglas ning pärast seda määrati talle viis aastat sunnitööd Tallinnas ja Riias. Vangistuse ajal tegeles Reiman erinevate raamatute põhjal enese harimisega.<ref name="arunurm"/>
21. rida ⟶ 19. rida:
Aasta hiljem, 1916. augustis vangistati Reiman aga uuesti ja saadeti taas asumisele Mansurkasse, seekord kestis vangistus aga vaid 6 kuud – pärast 3.märtsi veebruarirevolutsiooni 1917. aastal Reiman vabanes ja tuli tagasi Eestisse<ref name="eat"/>.
▲'''Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni'''
30. aasta vanuselt alustas Hugo Reiman Eestisse naasnuna uut elu. 1918. aastal abiellus Hugo Reiman Hilda Eichenbaumiga (s. 1896. aastal Elistvere vallas Igavere külas talunike Jüri ja Rosalie Eichenbaumi peres)<ref name="eat"/>).
Alates kodumaale tagasipöördumisest töötas Reiman ametnikuna mitmetel toona juhtivatel kohtadel, näiteksoli ta ESRP juhatuse liige, ajalehe Töö Lipp toimetaja, Tallinna toitlustusvalitsuse juhina, Toitlusministeeriumi ametnikuna, Riigikontrolli tsiviilosakonna juhatajana (
1926. aastal sündis Hugo ja Hilda Reimani perre tütar Gea<ref name="eat"/> ning 1938. aastal (24.veebruar) omistati Hugo Reimanile [[Valgetähe teenetemärk | Valgetähe teenetemärgi]] 4. klass<ref name="arunurm"/>.
Hugo Reiman suri 1957. aastal Tallinnas<ref name="eat"/>.
==Tegevus Riigi Statistika Keskbüroos==
Hugo Reiman oli pikaajaline Riigi Statistika Keskbüroo üldosakonna juht (
==Tegevus filosoofias==
Hugo Reiman kuulus Tallinna Filosoofilisse Ühingusse ning tegutses seal ka juhatuse liikmena. Tallinna Filosoofilise Ühingu teaduslikul istungil (19. märtsil 1920) peetud Reimani kõne on avaldatud ka iseseisva raamatuna „Filosoofia ajaloo käsitamise ülesanded“ (Warrak, 1920). Lisaks on Reiman tõlkinud saksa keelest eesti keelde Wilhelm Jerusalema raamatu „Sissejuhatus filoofiasse“ (Warrak, 1922).
==Tegevus antropoloogias==
Reiman on raamatu „Eestlaste rassiline koostis“ (Tartu, Loodus, 1931) autoriks.
==Tegevus psühholoogias==
50. rida ⟶ 44. rida:
Reiman kirjutas ka isesisvalt mitmeid psühholoogia-alaseid töid, mis on jäänud küll seni avaldamata. Üks ilmselt ambitsioonikamaid Reimani tekste on uurimus „Eestlaste Iseloom”, millest ta jõudis valmis kirjutada ainult ühe peatüki. Lisaks sellele on teada ka mõned lühemad tööd, kus käsitletakse samuti eestlaste iseloomu eripärasid (nt. „Jooni eestlaste kunstipsühholoogiast”).<ref name="arunurm"/> Hugo Reimani avaldamata teosed on kättesaadavad [[Eesti Rahvusraamatukogu]] arhiivist.
==Viited==
{{viited}}
==Teoseid==
60. rida ⟶ 52. rida:
*„Filosoofia ajaloo käsitamise ülesanded“ (Warrak, 1920) (kõne)
*"Andmeid eestlaste andekusest” ja „Eesti noorsoo ideaalid statistika valgustusel” (Kasvatus , 7–10, 1925) (artiklid psühholoogiast)
==Välislingid==
*http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed/Reiman.jpg
{{JÄRJESTA:Reiman, Hugo}}
|