Hugo Reiman: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Hugo Reiman.jpg|thumb|Hugo Reiman]]
'''Hugo Karl Ferdinand Reiman''' (1887-19571887–1957) oli 20. sajandi alguse eesti ametnik ja ühiskonnategelane, tuntud eelkõige kui [[Riigi Statistika Keskbüroo]] üldosakonna juhataja<ref name="arunurm">Arunurm, Riina (2011). Hugo Reiman eestlaste psühholoogilisest eripärast. Seminaritöö, juh. Olev Must. Tartu Ülikooli psühholoogia Instituut.</ref><ref name="eat">Eesti biograafiline andmebaas ISIK Reiman, Hugo, Allikad: EAT, 268. - Eesti avalikud tegelased. Tartu, 1932</ref>. Lisaks oma põhitööle huvitus Reiman ka filosoofiast, antropoloogiast ja psühholoogiast ning avaldas kõigis neis valdkondades ka mõningaid tekste. Hugo Reimani ehk kõige tuntum teos on “Eestlaste rassiline koostis” (Loodus, Tartu, 1931), mis kujutab endast antropoloogilist laadi uurimust eestlaste rahvuslikust eripärast. Lisaks mainitud valdkondadele on Reiman olnud ka mitmete Riigi Statistika Keskbüroo kogumike kaasautoriks esimese Eesti Vabariigi ajal.
 
==Elulugu==
'''===Lapsepõlv ja noorus'''===
 
Hugo Karl Ferdinand Reiman sündis 9. jaanuaril 1887. aastal [[Tartu]]s voorimees Gustav Reimani (s. 1858) ja Lovisa Metti (s. 1859) perekonda<ref name="eat"/>. Hugo Reimani mõlemad vanemad olid pärit Torma vallast Rääbise külast<ref name="eat"/> ja kui Reiman sai kuue aasta vanuseks, kolis tema pere 1893. aastal endisesse kodukohta tagasi ning asus elama Annuse tallu<ref name="arunurm"/>. 1897-18981897–1898. alustas Reiman Rääbise vallakoolis kooliteed ning jätkas õpinguid 1898-19011898–1901 Torma kihelkonnakoolis<ref name="eat"/>. Seejärel jätkas Reiman õpinguid Tartu linnakoolis (1901-19041901–1904)<ref name="eat"/>.
==Biograafia==
'''Lapsepõlv ja noorus'''
 
Hugo Karl Ferdinand Reiman sündis 9. jaanuaril 1887. aastal [[Tartu]]s voorimees Gustav Reimani (s. 1858) ja Lovisa Metti (s. 1859) perekonda<ref name="eat"/>. Hugo Reimani mõlemad vanemad olid pärit Torma vallast Rääbise külast<ref name="eat"/> ja kui Reiman sai kuue aasta vanuseks, kolis tema pere 1893. aastal endisesse kodukohta tagasi ning asus elama Annuse tallu<ref name="arunurm"/>. 1897-1898. alustas Reiman Rääbise vallakoolis kooliteed ning jätkas õpinguid 1898-1901 Torma kihelkonnakoolis<ref name="eat"/>. Seejärel jätkas Reiman õpinguid Tartu linnakoolis (1901-1904)<ref name="eat"/>.
 
[[1905. aasta revolutsioon]]i järel sidus Reiman end sotsialistide-revolutsionääride tegevustega ning astus ka Vene Sotsiaal-revolutsionääride parteisse. Reiman oli hiljem ka üks Eesti sotsialistliku partei loojatest (põhikiri võeti vastu 1907. aasta suvel Tartus).<ref name="eat"/>
12. rida ⟶ 11. rida:
1906. aastal alustas Reiman ameti õppimist Tartu postkontoris, kuid katkestas selle tegevuse üsna pea pärast isa surma. Aasta hiljem, 1907. aastal otsustas Reiman eksternina keskkooli lõpetada<ref name="arunurm"/>.
 
'''===Vangistus Venemaal'''===
 
'''Vangistus Venemaal'''
 
Reimani tegevus sotsialistlikus parteis tõi talle kaasa palju probleeme ning 1908. aasta 7. märtsil Reiman arreteeriti. 1908–1909. aastal viibis ta Tartu ja Tallinna eeluurimisvanglas ning pärast seda määrati talle viis aastat sunnitööd Tallinnas ja Riias. Vangistuse ajal tegeles Reiman erinevate raamatute põhjal enese harimisega.<ref name="arunurm"/>
21. rida ⟶ 19. rida:
Aasta hiljem, 1916. augustis vangistati Reiman aga uuesti ja saadeti taas asumisele Mansurkasse, seekord kestis vangistus aga vaid 6 kuud – pärast 3.märtsi veebruarirevolutsiooni 1917. aastal Reiman vabanes ja tuli tagasi Eestisse<ref name="eat"/>.
 
'''===Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni''' ===
 
'''Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni'''
 
30. aasta vanuselt alustas Hugo Reiman Eestisse naasnuna uut elu. 1918. aastal abiellus Hugo Reiman Hilda Eichenbaumiga (s. 1896. aastal Elistvere vallas Igavere külas talunike Jüri ja Rosalie Eichenbaumi peres)<ref name="eat"/>).
Alates kodumaale tagasipöördumisest töötas Reiman ametnikuna mitmetel toona juhtivatel kohtadel, näiteksoli ta ESRP juhatuse liige, ajalehe Töö Lipp toimetaja, Tallinna toitlustusvalitsuse juhina, Toitlusministeeriumi ametnikuna, Riigikontrolli tsiviilosakonna juhatajana (1918-19191918–1919)<ref name="eat"/>, Töö- ja Hoolekandeministeeriumis (01.08.1919–01.05.1921), Rahandusministeeriumi nõunikuna (1921–1922)<ref name="eat"/>, üheaastaste ühistegelike kursuste juhataja ja ajakirja Ühistegelane toimetajana (1923), Riigi Statistika Keskbüroo toimetajana ja üldosakonna juhatajana (al. 1923 – EV lõpuaastateni)<ref name="arunurm"/>, Tallinna Filosoofilise Ühingu juhatuse liikmena, Draamastuudio teatrikomitee juhina (1923-19251923–1925), Kultuurkapitali kujutava kunsti sihtkapitali valitsuse liikmena, Tallinna Töölisteatri juhatuse liikmena, Kultuuritahtelise Noorsoo ühenduse juhatuse liikmena<ref name="eat"/>.
 
1926. aastal sündis Hugo ja Hilda Reimani perre tütar Gea<ref name="eat"/> ning 1938. aastal (24.veebruar) omistati Hugo Reimanile [[Valgetähe teenetemärk | Valgetähe teenetemärgi]] 4. klass<ref name="arunurm"/>.
 
Hugo Reiman suri 1957. aastal Tallinnas<ref name="eat"/>.
 
 
==Tegevus Riigi Statistika Keskbüroos==
Hugo Reiman oli pikaajaline Riigi Statistika Keskbüroo üldosakonna juht (1923-19391923–1939) ning töötas samas ka toimetajana, osaledes mitmete demograafiliste uurimuste väljaandmises. Mõningate tööde hulgas, mille kaasautoriks Reiman oli, on: “Eesti töölisebüdzhet 1925 a. (Tallinna ja Narva töölisleibkondade majanduslik olukord)” (Narva, 1926), “Haridus Eestis” (Narva, 1924), “II rahvaloenduse tulemusi. Kooliõpilaste tervislik seisund 1930/1931-1932/33 õ/a.” (Tallinn, 1934), “Rahvastik ja tervishoid Eestis” (1930), “Sotsiaalkindlustus Eestis” (Tallinn, 1937), “Sündivus, surevus, abielluvus ja rahvaliikumine 1921-1923”1921–1923” (Narva, 1925), “Tervishoid Eestis” (Tallinn, 1925).
 
==Tegevus filosoofias==
Hugo Reiman kuulus Tallinna Filosoofilisse Ühingusse ning tegutses seal ka juhatuse liikmena. Tallinna Filosoofilise Ühingu teaduslikul istungil (19. märtsil 1920) peetud Reimani kõne on avaldatud ka iseseisva raamatuna „Filosoofia ajaloo käsitamise ülesanded“ (Warrak, 1920). Lisaks on Reiman tõlkinud saksa keelest eesti keelde Wilhelm Jerusalema raamatu „Sissejuhatus filoofiasse“ (Warrak, 1922).
 
 
==Tegevus antropoloogias==
Reiman on raamatu „Eestlaste rassiline koostis“ (Tartu, Loodus, 1931) autoriks.
 
 
==Tegevus psühholoogias==
50. rida ⟶ 44. rida:
 
Reiman kirjutas ka isesisvalt mitmeid psühholoogia-alaseid töid, mis on jäänud küll seni avaldamata. Üks ilmselt ambitsioonikamaid Reimani tekste on uurimus „Eestlaste Iseloom”, millest ta jõudis valmis kirjutada ainult ühe peatüki. Lisaks sellele on teada ka mõned lühemad tööd, kus käsitletakse samuti eestlaste iseloomu eripärasid (nt. „Jooni eestlaste kunstipsühholoogiast”).<ref name="arunurm"/> Hugo Reimani avaldamata teosed on kättesaadavad [[Eesti Rahvusraamatukogu]] arhiivist.
 
 
==Viited==
{{viited}}
 
 
==Teoseid==
60. rida ⟶ 52. rida:
*„Filosoofia ajaloo käsitamise ülesanded“ (Warrak, 1920) (kõne)
*"Andmeid eestlaste andekusest” ja „Eesti noorsoo ideaalid statistika valgustusel” (Kasvatus , 7–10, 1925) (artiklid psühholoogiast)
 
 
==Välislingid==
*http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed/Reiman.jpg - Hugo Reimani foto Eesti Rahvusraamatukogu koduleheküljel.
 
 
==Eesti 20. sajandi esimese poole psühholooge==
*[[Konstantin Ramul]]
*[[Rudolf Kallas]]
*[[Aleksander Kaelas]]
*[[Juhan Tork]]
*[[Andreas Bjerre]]
*[[Eduard Tennmann]]
 
 
 
{{JÄRJESTA:Reiman, Hugo}}