Hugo Reiman: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hugo Karl Ferdinand Reiman''' (1887-1957) oli 20. sajandi alguse eesti ametnik ja ühiskonnategelane, tuntud eelkõige kui [[Riigi Statistika Keskbüroo]] üldosakonna juhataja<ref name="arunurm">Arunurm, Riina (2011). Hugo Reiman eestlaste psühholoogilisest eripärast. Seminaritöö, juh. Olev Must. Tartu Ülikooli psühholoogia Instituut.</ref><ref name="eat">Eesti biograafiline andmebaas ISIK Reiman, Hugo, Allikad: EAT, 268. - Eesti avalikud tegelased. Tartu, 1932</ref>. Lisaks oma põhitööle huvitus Reiman ka filosoofiast, antropoloogiast ja psühholoogiast ning avaldas kõigis neis valdkondades ka mõningaid tekste. Hugo Reimani ehk kõige tuntum teos on “Eestlaste rassiline koostis” (Loodus, Tartu, 1931), mis kujutab endast antropoloogilist laadi uurimust eestlaste rahvuslikust eripärast. Lisaks mainitud valdkondadele on Reiman olnud ka mitmete Riigi Statistika Keskbüroo kogumike kaasautoriks esimese Eesti Vabariigi ajal.

 

==Biograafia==

 

1906. aastal alustas Reiman ameti õppimist Tartu postkontoris, kuid katkestas selle tegevuse üsna pea pärast isa surma. Aasta hiljem, 1907. aastal otsustas Reiman eksternina keskkooli lõpetada<ref name="arunurm"/>.

 

==Vangistus Venemaal==

 

Aasta hiljem, 1916. augustis vangistati Reiman aga uuesti ja saadeti taas asumisele Mansurkasse, seekord kestis vangistus aga vaid 6 kuud – pärast 3.märtsi veebruarirevolutsiooni 1917. aastal Reiman vabanes ja tuli tagasi Eestisse<ref name="eat"/>.

 

==Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni==

 

Hugo Reiman suri 1957. aastal Tallinnas<ref name="eat"/>.

 

==Tegevus Riigi Statistika Keskbüroos==

Hugo Reiman oli pikaajaline Riigi Statistika Keskbüroo üldosakonna juht (1923-1939) ning töötas samas ka toimetajana, osaledes mitmete demograafiliste uurimuste väljaandmises. Mõningate tööde hulgas, mille kaasautoriks Reiman oli, on: “Eesti töölisebüdzhet 1925 a. (Tallinna ja Narva töölisleibkondade majanduslik olukord)” (Narva, 1926), “Haridus Eestis” (Narva, 1924), “II rahvaloenduse tulemusi. Kooliõpilaste tervislik seisund 1930/1931-1932/33 õ/a.” (Tallinn, 1934), “Rahvastik ja tervishoid Eestis” (1930), “Sotsiaalkindlustus Eestis” (Tallinn, 1937), “Sündivus, surevus, abielluvus ja rahvaliikumine 1921-1923” (Narva, 1925), “Tervishoid Eestis” (Tallinn, 1925).

 

Hugo Reiman kuulus Tallinna Filosoofilisse Ühingusse ning tegutses seal ka juhatuse liikmena. Tallinna Filosoofilise Ühingu teaduslikul istungil (19. märtsil 1920) peetud Reimani kõne on avaldatud ka iseseisva raamatuna „Filosoofia ajaloo käsitamise ülesanded“ (Warrak, 1920). Lisaks on Reiman tõlkinud saksa keelest eesti keelde Wilhelm Jerusalema raamatu „Sissejuhatus filoofiasse“ (Warrak, 1922).

 

Reiman on raamatu „Eestlaste rassiline koostis“ (Tartu, Loodus, 1931) autoriks.

 

Kuigi Hugo Reiman ei kuulu eesti psühholoogia ajalugu edasiviivate juhtfiguuride hulka, on tema panus ajaloo seisukohast kahtlemata huvitav. Hugo Reiman kirjutas mitmeid psühholoogia-alaseid tekste, kus on käsitletud mh. eestlaste ideaale, andekust, iseloomujooni, karakteritüüpe ja kunstipsühholoogiat ning ka rassipsühholoogiat, mis oli Reimani meelisteemaks. Reimani psühholoogiateemalistest tekstidest võib leida nii eksperimentide kirjeldusi, küsitlusi kui ka suures osas subjektiivseid tähelepanekuid<ref name="eat"/>.

 

 

Reiman kirjutas ka isesisvalt mitmeid psühholoogia-alaseid töid, mis on jäänud küll seni avaldamata. Üks ilmselt ambitsioonikamaid Reimani tekste on uurimus „Eestlaste Iseloom”, millest ta jõudis valmis kirjutada ainult ühe peatüki. Lisaks sellele on teada ka mõned lühemad tööd, kus käsitletakse samuti eestlaste iseloomu eripärasid (nt. „Jooni eestlaste kunstipsühholoogiast”).<ref name="arunurm"/> Hugo Reimani avaldamata teosed on kättesaadavad [[Eesti Rahvusraamatugkogu arhiiv]]ist.

 

==Viited==

{{viited}}

 

==Teoseid==

*„Filosoofia ajaloo käsitamise ülesanded“ (Warrak, 1920) (kõne)

*"Andmeid eestlaste andekusest” ja „Eesti noorsoo ideaalid statistika valgustusel” (Kasvatus , 7–10, 1925) (artiklid psühholoogiast)

 

==Eesti 20. sajandi esimese poole psühholooge==

*[[Andreas Bjerre]]

*[[Eduard Tennmann]]