'''Metsastepp''' on [[bioom]], kus jõgedevahelistel aladel niidu-stepiniidustepi või [[stepp|stepi]] alad vahelduvad paremate niisutamisoludega [[mets]]ade aladegaaaladega.
Metsastepp moodustab [[metsastepivööndparasvööde|metsastepivöötmeparasvöötmes]] [[parasvöödemetsastepivöönd|parasvöötmesmetsastepivöötme]] ja esineb ka [[lähistroopika]]s. Parasvöötmes moodustab ta riba [[Euraasia]]s [[Kesk-Doonau madalik]]ust [[Altai]]ni ulatuva riba ning esineb ka kohati [[Sajaanid]]eäärsese piirkonnas ([[Krasnojarski krai]] ja [[Irkutski oblast]]), [[TagabaikaliTaga-Baikali krai]]s, Mongoolias[[Mongoolia]]s, samuti [[Põhja-Ameerika]]s [[Suur tasandik|Suure tasandiku]] põhjaosas ja [[Kesktasandik]]u lääneosas.
Erinevates pikkuskraadidespikkuskraadidel erineb metsastepp sõltuvalt [[Aasta keskmine sademete hulk|aasta keskmisekeskmisest sademete hulgahulgast]] järgi (alates 400 kuni 100 mm aastas), ning talvede karmise järgikarmusest ([[jaanuari keskmine õhutemperatuur]] −5 kuni −40°С) ja taimkatte järgi. KõrrelisteErinev jaon segarohigaka ontaimkate. Põhja-Ameerikas on levinud [[okas|okasmets]]-[[laialehised metsad]], Euroopas[[Euroopa]]s – laialehised metsad, Lääne-Siberis kaasikud[[kaasik]]ud, SajaanideäärsesSajaanide piirkonnas kase-männikud[[männik]]ud ja TagabaikalisTaga-Baikalis Lehise[[lehis]]e-männikud. MetsadeMetsad all onkasvavad mets-hallmullad[[hallmuld]]adel, stepidestepid all mustmullad[[mustmuld]]adel.
LähistroopilisedLähistroopilisi metsastepidmetsasteppe nimetatakse [[savann]]ideks ja [[preeria]]ks.
Viljakate muldade tõttu on metsastepid rangelttugevalt muudetudmõjutatud inimtegevuse pooltinimtegevusest.
