Erinevus lehekülje "Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum" redaktsioonide vahel

P (parandasin skripti abil kriipsud)
 
Aksel Tiigi mälestuste kohaselt tekitas muuseumi asutamine ka vastuseisu. Näiteks teatas SOL Tallinna Linna Nõukogu esimees H. Mikk 16. märtsil 1963, et Tallinna spordiveteranid otsustasid avada spordiosakonna [[Tallinna Linnamuuseum]]is, kuhu on antud nii likvideeritud spordiühingu [[Spartak]] kui ka [[Tallinna Spordiliit|Tallinna Spordiliidu]] dokumendid.<ref name="asutamisest" />
 
Muuseumile laekus arvukalt annetusi. Nii annetas Eesti NSV teeneline sporditegelane [[Aleksander Kalamees]] ligi 300 köidet spordikirjandust ning käsikirju, [[August Ivask]] endise Tartu spordiseltsi [[Kalev (spordiselts)|Kalev]] dokumente, Tallinna kehalise kasvatuse õpetaja [[Konstantin Müür]] isikliku arhiivi ja erialase raamatukogu. [[Ernst Selge]]lt Tallinnas saadi [[Georg Lurich]]i ja [[Aleksander Aberg]]i Kaukaasias [[Armavir]]i linnas asuva matmispaiga plaan ja fotod.<ref name="asutamisest" />
 
5. aprillil 1963 avati EPA spordihoone võimlemissaalis esimene näitus "Spordimuuseumi kogud". Väljapanekul oli üle 500 eksponaadi, külastajaid oli üle tuhande. Stendid ja alused laenati [[Etnograafiamuuseum]]ilt, kujundasid [[Tartu Kunstimuuseum]]i töötajad, kulud kandis SOL Tartu linna nõukogu.<ref name="asutamisest" />
 
[[Pilt:Estonian Sports Museum.jpg|pisi|]]
 
==Kogud==
Seisuga 1. jaanuar 2006 oli ESM-is arvel 115 430 spordiajaloolist museaali, milledest valdav enamus pärineb 20. sajandist. Sõltuvalt iseloomust jagunevad esemed 18 alakogusse.
12

muudatust