Redaktsioon: 17. juuni 2012, kell 20:04 redigeeri 89.235.243.99 (arutelu) →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. juuni 2012, kell 09:25 redigeeri eemalda 193.40.249.216 (arutelu) →‎Digitaalelektroonikalülituste disain riistvarakirjelduskeeltega Uuem muudatus →
48. rida: Lisavõimlustega tekstiredaktorid võimaldavad riistvarakirjelduskeeles kirjutatu automaatset värvimist ja automaatseid taandridasid sõltuvalt süntaksist. Spetsiaalsetel tekstiredaktoritel on makrodel põhinevad olemite, arhitektuuride ja signaalide deklareerimise laiendused.<br /> Pärast sisestamist läbivad teksti kujul kirjeldused kontrollimise või revideerimise. Elektroonikalülituse ~~sünteesi~~[[loogikasüntees]]i ettevalmistusena antakse HDL keelne tekst mitmesugustele automaatsetele kontrollimisprogrammidele. Kontrollimisprogrammid raporteerivad kõrvalekalletest standardiseeritud koodi piirmääradest ning tuvastavad potentsiaalelt ebakorrektseid koodi konstruktsioone, enne kui need võivad hakata midagi segama ja kontrollib tavalisi loogikakodeerimise vigu, nagu määramata olekuga ehk „rippuvad" [[värat]]id (ports) või lühistatud väljundid. Kontrolliprotsess aitab lahendada probleeme ja parandada disainivigu enne lülituse koodi sünteesimist. [http://en.wikipedia.org/wiki/Hardware_description_language] Kui lihtsamate programmeeritavate loogikakiipide ([[SPLD]]) puhul tehakse lihtsa riistvarakirjelduskeele kompilaatoriga madalatasemelisest mudelist otse vastavale kiibile sobiv kood, siis tänapäevaste kõrgtasemeliste riistvarakirjelduskeelte ja keerukate loogikakiipide ([[CPLD]]) puhul on koodi moodustamine jagatud mitmesse etappi: * Loogika automaatsüntees (''Automatic logic synthesis'') * Sünteesitud skeemi paigutamine kiipi (''fitter'', ''place-and-route'') ==Simulatsioon ja vigade kõrvaldamine==

Riistvarakirjelduskeel: erinevus redaktsioonide vahel