Lendkeha: erinevus redaktsioonide vahel

'''Lendkeha''' on asi (keha), mis lennutatakse lendkehale mõju avaldamisega ruumi (õhk, kosmos, vesi). Lendkehana võib vaadelda mistahes keha, mis liigub läbi ruumi (õhk, kosmos, vesi, läbi maapinna liigutamine on suht raske). Kuid üldiselt viidatakse sellele kui osale [[relv]]ast.

==LiikumaLendkeha panevliikumapanev jõud==

[[Image:Horton_Hunter_Supreme_by_IvE.jpg|thumb|right|200px|KaasaegneNäide jahindusesskaasaegne kasutatavjahinduses plokkambkasutatavas plokkammust kui mehaanilist liikumapanevat jõudu kasutavast relvast]]

Liikumapaneva jõuna saab kasutada mehaanilist survet, mida avaldab mõni teine keha, näiteks [[vibu]] poolt avaldatav jõud noolele. Eraldi võib veel välja tuua inimese enda poolt visatavad objektid nagu odad, kivid ja nii edasi.

[[Image:155fire.jpg|thumb|right|200px|155 mm välihaubitsad M198 tulepositsioonilkui püssirohu plahvatusel vabanevat energiat tõukejõuna kasutav lendkeha]]

Kolmandaks variandiks on kasutada elektromagnetjõudusid (vaata [[elektromagnetism]]). Näiteks on [[rööpkahur]], mis kiirendab kahe relsi vahal paiknevat lendkeha kogu relsi pikkuse ulatuses. Võimaldades saavutada väga suuri kiirusi. USA kaitsejõudude agentuur DARPA<ref>DARPA kodulehekülg [http://www.darpa.mil/]</ref> tegutseb, et arendada välja lahingus kasutatav relvasüsteem. Selle süsteemi planeeritav laskeulatus ületab sadat meremiili ja lendkeha kiirused 2000 meetrit sekundis.<ref>USA mereväe rööpkahuri arendamise projekt [http://www.wired.co.uk/news/archive/2012-02/09/navy-electromagnetic-railgun]</ref>

==Kande -eesmärgiga lendkehad==

On lendkehad, mis ei kanna erilist lasti ega lõhkekeha. Sellisel juhul mõjutatakse sihtmärki vaid lendkeha enda liikumisest tingitud kineetilise energiaga. Kuju järgi võiks selliseid lendkehi jagada:. teravateks, nagu nooled, ümmargusteks nagu näiteks kahurikuulid ja kivid ning osaliselt ümardatuteks nagu näiteks püstoli kuulidpüstolikuulid. Veel saab kineetilisi lendkehi kasutavaid relvi jagada objektide hulga järgi: üksikud kehad, nagu soomust läbistavad alakabariidilised mürsud. ja kehade kogumikud nagu kildmürsud ja ka soomuse vastu suunatud kiirkuulipildujad. Võrreldes soomust läbistavaid alakabariidilisi mürske ja soomust läbistavat kuulipildujat saab vaadelda mürsu poolt avaldatavat mõju sihtmärgile kui üksiksündmust, kuulipilduja mõju tuleneb aga mitmete üksi võttes väiksemate kuulide koostoimest.

Mõningate (eriti kosmosekosmoses põhistepaiknevate) sihtmärkide tabamiseks on vaja saavutada väga suur kiirus, sellisel juhul võib tihti osutuda võimalikuks, et sihtmärgi kahjutuks tegemiseks piisab juba lendobjekti enda kineetilisest energiast. Sellistel kiirustel toimuvatel kokkupõrgetel, ei pruugi tahked materjalid seal hulgas ka metallid käituda nagu oodatud. Ilmnema hakkavad vedelikele sarnased omadused: kraatite teke, ühe või mõlema osapoole kuju kadu ja/või aurustumine (inglise keelses vastab sellisele nähtusele nimetus: ''hypervelocity impacts'')<ref>ESA kirjeldus ülisuurte kiirustega kokkupõrgete kohta kosmoseprügiga seoses | [http://www.esa.int/esaMI/Space_Debris/SEMZFL05VQF_1.html#subhead2]</ref>. Näiteks sellistest relvadest on [[atmosfääriväline püüdurliikur]], mida kasutatakse kontinentide vaheliste ballistiliste rakettide kahjutuks tegemiseks<ref>Atmosfääriväline püüdurliikur või ''EKV'' |[http://www.raytheon.com/capabilities/products/ekv/]</ref>. Selline meetod nõuab suuremat täpsust kuna püüdurliikur peab raketiga füüsilisse kontakti saama.

|Object falling 1 m || 4.,43 || 15.,948 ||9.,8

|Nool 68 kg tõmbejõuga keskaegsest pikkvibust || 63 || 228.,2 || 2,0002000

|''[[Paintball]]'''i püssi kuul || 91 || 327.,6 || 4,1004100

|80 kg tõmbejõuga [[amb|ammu]] nool || 97 || 349.,2 || 4,7004700

|6 mm [[õhkrelv|õhkrelva]] kuul || 100 || 360 || 5,0005000

|[[vintpüss|Vintpüssi]] 4.,5 mm kuul|| 150 || 540 || 11, 000

|.50 kaliibriga raskekuulipilduja 12.,7×99 mm kuul || 800 || 2,8802880|| 320, 000

|Saksa [[Tiger I]] 88 mm [[mürsk]] (Pzgr. 39 APCBCHE) || 810 || 2,8992899 || 328, 050

|StandardneStandartne 5.,56x45mm NATO kuul || 920 || 3,3123312 || 470, 000

|25×1400 mm soomust läbistav nool(alakabariidiline)[[mürsk]] (APFSDS) || 1,7001700 || 6,1206120 || 1, 400, 000

|Röökahuri prototüübist tulistatud 2 kg volfram lendkeha || 3,0003000 || 10, 800 || 4, 500, 000

|Mandrite vaheline ballistiline rakett (ICBM)|| Kuni 4,0004000 || Kuni 14, 000 || Kuni 8, 000, 000

|[[Satelliit]] LEO orbiidil || 8,0008000 || 29, 000 || 32, 000, 000

| Atmosfäärivälise püüdurliikur (inglise keeles: ''Exoatmospheric Kill Vehicle'') || ~10, 000 || ~36, 000 || ~50, 000, 000