[[image:Giorgio de Chirico (portrait).jpg|thumb|paremale|Giorgio de Chirico, 1936.]]
'''Giorgio de Chirico''' ([[10. mai]] [[1888]] -– [[20. november]] [[1978]]) oli [[Itaalia|itaalia]] [[maalikunstnik]]. Õppis [[Ateena]] polütehnikumis ja [[Müncheni Kunstiakadeemia]]s. De Chirico oli mõjutatud [[Arnold Böcklin]]i loomingust ja [[Friedrich Nietzsche]] filosoofiast. Piiritles [[1917]]. aastal koos kunstniku [[Carlo Carrà]]ga [[metafüüsiline maal|metafüüsilise maali]] põhimõtted, mis ilmnevad de Chirico kõrgaja ([[1910]]-–[[1918]]) teostes, mis kujutavad ebatavalisi esemeid (mannekeenitaolisi olendeid, kipskujusid või nende osi, kummikindaid, absurdseid mehhanisme jms) salapärastes seostes tühjas pingestatud linnapildis või ruumis.<ref name="ENE">ENE, 2. köide, Tallinn, kirjastus Valgus, 1987, lk 16</ref> Tema tolleaegsete teoste meeleolu on sageli painava alatooniga, mille esile toomiseks kasutas de Chirico liigselt rõhutud perspektiivi, mõistusevastaseid varje, rongide, kellade ja liialdatud suurusega objektide kujutamist.<ref name="raamat">Cumming, Robert "Silmaringi teatmik. Kunst". Tõlkinud Riina Jürgens, kirjastus Varrak, Tallinn, 2007, lk 404</ref> Nõnda rajas de Chirico looming teed [[sürrealism]]ile.[[1920]]. aastatest alates aga maalis ta akadeemilisemas stiilis. Lisaks maalile on de Chirico tegelenud ka [[graafika]], [[illustratsioon]]ide ja teatridekoratsioonikavandite loomisega. De Chirico tähtsaimad teosed on "Sügisõhtu mõistatus" (1910), "Ühe tänava saladus ja melanhoolia" (1914) ja "Suur metafüüsiline figuur" (1916).[[Sylvia Plath]]i luuletus "Rahutuks tegevad muusad" on inspireeritud de Chirico samanimelisest maalist.<ref name="ENE" />
.jpg){kind=link}