Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 2 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
{{Head artiklid}}
{{viita}}
{{See artikkel| räägib Austria-Ungari keisrist, Liechtensteini vürsti kohta vaata artiklit [[Franz Josef I]]}}
[[Pilt:Pietzner, Carl (1853-1927) - Emperor Franz Josef I - ca 1885.jpg|thumb|Franz Joseph 1885. aasta paiku]]
Franz Joseph sündis [[Schönbrunni loss]]is ning oli algusest peale tähelepanu keskpunktis, sest tema onu, keisri vanim poeg [[Ferdinand I (Austria)|Ferdinand]] oli peaaegu [[nõrgamõistuslikkus|nõrgamõistuslik]], kannatas [[hüdrotsefaalia|vesipäisuse]] ja [[langetõbi|langetõve]] all ning oli lastetu, Franz Josephi isa peeti aga liialt silmapaistmatuks ja andetuks, kroonikandjaks sobimatuks.
 
Lapsepõlves huvitus Franz Joseph peamiselt sõjamängudest ning täiskasvanuna saigi temast üdini sõjaväelaslik mees. Oma peres oli ta vanim laps. [[1832]] sündis tema vend [[Maximilian (Mehhiko)|Ferdinand Maximilian]], kellest sai hiljem traagilise saatusega [[Mehhiko]] [[Mehhiko keiser|keiser]], [[1833]] teine vend [[Karl Ludwig]], kellest põlvnevad nii [[Franz Ferdinand]], Austria viimane keiser [[Karl I (Austria-Ungari)|Karl]] kui ka praegune [[Habsburgid-Lotringid|Habsburgide-Lotringite]] valitsejasoo pea [[Otto vonKarl Habsburg-Lothringen]]. Franz Josephi noorim vend [[Ludwig Viktor]] ([[1842]]–[[1919]]) jäi elu lõpuni vallaliseks.
 
Franz Joseph sai korraliku, kuid väga konservatiivse ja kitsarinnalise hariduse. Keelte peale oli tal annet, ta õppis ära [[ungari keel|ungari]], [[itaalia keel|itaalia]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[tšehhi keel]]e, lisaks omandas ta algteadmised [[ladina keel|ladina]] ja [[kreeka keel]]e alal. Väga varajasest east peale tutvustati teda ka sõjandusega, mis talle suurepäraselt istus, ning mõistagi ka religiooniga. Oma sügavalt [[katoliiklus|katoliikliku]] ema hoole all sai ka temast pühendunud katoliiklane, mis küll ei välistanud tema tolerantsust teiste usundite suhtes.
Riigijuhtimise rasket ametit sai Franz Joseph veidi harjutada [[1847]]. aastal, mil talle andis sel alal õpetust kantsler [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich|Metternich]] isiklikult. Need õppetunnid katkesid aga peagi, sest poliitiline situatsioon terves [[Euroopa]]s muutus kardinaalselt.
 
[[Pilt:Franz_joseph1.jpg|thumbpisi| Franz Joseph nooremas eas]]
 
===Noor keiser===
 
===Keiser vanemas eas===
[[Pilt:Fjoseph1.jpg|thumbpisi]]
 
Pikapeale võõrdusid Franz Joseph ja Sisi teineteisest. Keisrinna ei kannatanud ametlikke üritusi ega viibimist Viini elitaarses seltskonnas ning põgenes üha tihedamini oma mehe lähedusest. Keisri üksildustunnet suurendas see üha enam ning ta vajas kedagi, kes talle üksildushetkedel naist asendaks. Esmalt tutvus Franz Joseph väljakutsuvalt käituva poola aadlidaami [[Anna Nahowski]]ga, kes võis olla tema armuke [[1870. aastad|1870. aastate]] lõpus ja [[1880. aastad|1880. aastate]] lõpus, ehkki kindlaid tõendeid selle kohta pole, on vaid teada, et nad kohtusid sel perioodil mitmeid kordi. Hiljem sai keisri lähedaseks sõbraks näitlejanna [[Katharina Schratt]], kellest tema armukest siiski ilmselt ei saanud, sest ta oli ka Sisi sõbranna. Aastal [[1889]] vapustas keisrit sügavalt tema poja [[Rudolf (Austria-Ungari)|Rudolfi]] [[enesetapp]] [[Mayerling]]i lossis; riik jäi ilma troonipärijast. Aastal [[1898]] tappis [[Itaalia]] [[anarhism|anarhist]] keisrinna Elisabethi, sest tahtis isikliku kuulsuse nimel mõnd tuntud inimest tappa. Keiser, kes oli oma naist kõigest hoolimata armastanud, oli masenduses ja küsis: "Kas mulle siin ilmas midagi ei säästeta?" Pärast oma naise surma jäi keisri ainsaks tõeliseks sõbraks Katarina Schratt, kellega ta käis läbi kuni oma surmani. Ehkki paljud sugulased, sealhulgas ka keisri tütar [[Marie Valerie]], soovitasid tal uuesti abielluda, proovimaks saada troonipärijast poega, pidas keiser end sajandivahetusel juba liiga vanaks ning loobus sellest mõttest.
 
==Mitmesugust==
[[Pilt:Wappen Kaiser Franz Joseph I.png|340px|thumbpisi|Franz Joseph I vapp]]
 
Keisri elurütm oli rangelt paika pandud. Ta töötas iga päev oma kabinetis üle 8 tunni, tegeledes riigipaberite ja muu tarvilikuga. Tavaliselt kandis ta sõjaväe nooremohvitseri vormi, ka oma viimastel elupäevadel. Tegelikus armeejuhtimises ta pärast 1859. aasta sõda ei osalenud, kuigi oli kuni surmani ametlikult Austria-Ungari sõjaväe ülemjuhataja.
[[Kategooria:Sündinud 1830]]
[[Kategooria:Surnud 1916]]
 
{{Link FA|es}}
 
[[af:Frans Joseph I van Oostenryk]]
16 887

muudatust