Kuramaa hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel

1583. aastal pärast hersog Magnuse surma tekkinud võimuvaakumi ajal tekkis seni Magnuse valdusesl elanud rüütelkonna seas kaks mõjugruppi, kellest üks soovis liituda katoliku Kuramaa hertsogkonnaga Poola kuninga võimu alla (kuna Magnus oli asunud Poola kuninga vasalliks), teie osa aga soovis liituda Taani kuninga alluvuses olevasse protestantliku riiki. Piirkonnas võimu saamiseks pöördusid huvigrupid nii protestatntliku Preisimaa kui ka katoliikliku Poola poole, kuid siiski toimus reaalne sõjategevus Kuramaale tunginud Poola vägede vahel Kuramaal. Sõjategevus lõppes alles 1585. aasta 15. aprillil Poola ja Taani vahendusel sõlmitud [[Kronenborgi rahuleping]]uga. Rahulepingu alusel sai Taani 30000 taalrit Piltene piirkonna maade eest, kuna aga antud summa tasus Brandenburg-Ansbachi markkrahv Georg Friedrich, kes valitses Preisimaad nõrgamõistusliku Albreht Friedrichi eest, siis langes Kuramaa Preisimaa ja koos sellega Preisimaa vasalliisanda Poola võimu alla. Osa Magnusele Kuramaal kuulunud maavaldusi aga müüdi suurmaavaldajatele: [[Embote]] (saksa [[Amboten]]) – hertsog Kettleri vennapojale [[Wilhelm Kettler von Nesselrode]]le; [[Dundaga]] (saksa ''[[Dondangen]]'') metsarikkad piirkonnad Poola kuningriigi kantslerile vabahärra [[Martin von Berzewicz]]ile, kes selle varsti aga Levin von [[Bülow]]´ile edasi müüs; [[Vastseliina]] (saksa ''Neuhausen'') aga poolakas Pawel Wernik´ule.

 

 

1600. aastal alanud [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõjas]] osales Poola kuninga vasall Kuramaa hertsog [[Friedrich Kettler]] oma Kuramalt pärit vägedega lahingutes Rootsi vägedega Lõuna-Liivimaal ja 17. septembril 1605 toimunud [[Kirchholmi lahing]]us ([[Salaspils]]is).