Arengukava: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{liita|Missiooni koostamine}}
'''Arengukava''' on [[strateegiline planeerimine|strateegilisel planeerimisel]] [[arengustrateegia]]st lähtuv lähemate [[eesmärk]]ide saavutamist kavandav [[dokument]]. Arengukava võib käsitleda kui tegevusplaani ning see on aluseks eelarve koostamisel. Arengukava mahtu pole sätestatud, kuid see peab olema võimalikult konkreetne, lakooniline ning lihtsasti mõistetav. <ref name="loeng" />
==
===
Leitakse vastus küsimusele, kas arengukava on vaja ja miks? Üks peamistest põhjustest strateegilise plaani väljatöötamiseks on luua ühtne arusaam ja [[eesmärk]] organisatsiooni tegevustele.<ref name="käsiraamat" /> Tähtis osa on organisatsiooni missiooni sõnastamisel. Missioon kirjeldab organisatsiooni eksisteerimise aluseid, aitab määratleda selle [[identiteet]]i ja sihtgruppi. Missiooni sõnastamisel tuleb vastata järgmistele küsimustele:
===
Arengukava koostamiseks on vaja meeskonda, kes kõik töötaks ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Tagada tuleks protsessi juhtimine. Meeskonnas peaks olema protsessi üldjuht, juhtgrupp, töögrupid vastavate võtmevaldkondadega tegelemiseks ning projektimeeskonnad. Teematöörühmade ülesanneteks on analüüsida, kaasata avalikkust, järjestada olulisuse järgi probleemid ning neist eesmärgid tuletada. Samuti koostada esmane tegevuskava, mida esitada juhtgrupile ja teistele teematöörühmadele. See läbi arutada ning siis esitada tegevuste loetelu.<ref name="loeng" />
==== III etapp ====▼
Visiooni ja eesmärkide kinnitus. Visioon peab aitama vastata küsimusele, kuhu me läheme ning milline on edu pikemas perspektiivis.
Visioon peab esitama väljakutse ja panema inimesed pingutama oma eesmärkide saavutamiseks. <ref name="käsiraamat" /> Näiteks Tartu Ülikooli visioon on olla rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikool ning Eesti akadeemilise vaimsuse, kultuuri ja kõrgtehnoloogilise innovatsiooni keskus. <ref name="Tartu Ülikool" />
===
Antud etapil on oluline vaadata nii minevikus toimunud arengule kui ka võrrelda end teiste organisatsioonidega. Tihti teostatakse arengukava koostamisel '''SWOT-analüüs''' (i.k ''Strength'' - tugevus, ''Weakness'' – nõrkus, ''Opportunity'' – võimalus, ''Threat'' – oht). Selle tehnika eesmärgiks on organisatsiooni tugevuste kindlaksmääramine, et neile toetudes luua võimalusi tulevikuks valdkondades, milles organisatsioon tunneb end kindlalt ja minimeerida nõrkusi, mis võivad anda alust ohtudele. <ref name="käsiraamat" /> Samuti peaks teadma, milliste ressurssidega on võimalik arvestada.
===
Kuidas eesmärgid täidetakse? Oluline on, et eesmärgid oleksid teostatavad, tasakaalustatud, ratsionaalsed ning nende elluviimiseks oleks määratletud kindel ajavahemik. Eesmärkide täitmiseks tehakse üksikuid samme, mis aitaksid paremini ja kiiremini eesmärki saavutada.
Mingite tegevuste planeerimiseks ja läbiviimiseks jälgitakse '''SMART'''-valemit: S – Täpne (''specific'') – Kas ülesanded on selgelt määratletud terminitega? M – Mõõdetav (''measurable'') – Kas sihid on mõõdetavad? Tulemuskaart. Saavutatav (''A-achievable'') – Kas ülesandeis on täpselt sõnastatud kes, mis, millal ja kus? Tulemuslik/Reaalne (''results'') – Kas vastava projektiga on võimalik saavutada igas ülesandes näidatud osaluse ja muutuste taset? Kas osalistele endile on selge, milliseid tulemusi soovitakse näha? Ajastatud (''T- timebound'') – Kas ülesannetes on täpselt ära toodud ajaperiood, mille jooksul ülesanded teostatakse? <ref name="loeng" /> Ilma eesmärkide määratlemise ja tegevuskavata puudub arengukava mõte. Eesmärkide täitmise eest tuleks määrata vastutajad. <ref name="loeng" />
===
Koostatud arengukava tuleb kirja panna ning kokkulepped fikseerida. Komisjonid peavad arengukava üle vaatama ning oma hinnangu andma. Kui arengukava on vastu võetud, saab alustada elluviimisega. Arengukava elluviimiseks palgatakse [[tegevjuht]], ametnikud ja projektijuhid. <ref name="loeng" />
===
Kontroll. Arengukava vaadatakse iga aasta üle ja täiendatakse. Tegevuse jälgimise [[meetod]]id: tugevdada eesmärke, hinnata strateegiaid ja tegevuse efektiivsust. Vajadusel muuta strateegiaid ja/või tegevust.
Tööd peab kontrollima, vastasel juhul eesmärke ei saavutata. Kui arengukavas esitatud eesmärkide saavutamiseks pole midagi tehtud, siis tuleks palgata uus tegevjuht. <ref name="loeng" />
▲=== Missiooni tähtsus arengukavas ===
[[Arengukava]] on põhjalikku analüüsi ja tulevikuplaane sisaldav dokument. Üks peamistest põhjustest strateegilise plaani väljatöötamiseks on luua ühtne arusaam ja eemärk organisatsiooni tegevustele. Kõige selgem peegeldus sellest jagatud arusaamast on '''missiooni''' ja '''visiooni''' sõnastuses. Et neid kahte koostada on vaja eelnevalt koguda ideid ja informatsiooni antud organisatsiooni taustast ning plaanidest. <ref name="käsiraamat" />
===
Peab olema lühike ja soovitatavalt mitte üle neljakümne sõna pikk (see on umbes kolm lauset). Kirjapilt võiks olla selges ja arusaadavas keeles, sõnastatud positiivselt ning ligitõmbavalt, lisaks on oluline kirjutada oleviku vormis ning kindas kõneviisis.<ref name="loeng" />
oluline, et oleks märgitud n.ö siht – mida organisatsioon tahab teha ja kelle jaoks e. miks ta eksisteerib, mida
39. rida:
teha, et eelnevani jõuda. <ref name="käsiraamat" />
▲==== '''Missiooni sõnastamisel on abiks järgnevad küsimused''' ====
# '''Kes me oleme?''' (juriidiline staatus –organisatsioon)
47. rida ⟶ 46. rida:
# '''Kus?''' (geograafiline regioon, millele tegevus on suunatud)
# '''Mida me teeme?''' (sihtgruppidele suunatud tegevuste piiritlemine) <ref name="loeng" />
== Kohaliku omavalitsuse arengukava ==
89. rida ⟶ 85. rida:
[[Kategooria:Planeerimine]]
[[Kategooria:Avalikustamine]]
[[en:development plan]]
| |||