Titan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{|
|+
|-
▲! colspan="2" id="toc" style="padding:0;" | [[Pilt:Titan Visible.jpg|300px]]
|-
|'''Avastaja''' || [[Christiaan Huygens]]▼
▲! bgcolor="#a0ffa0" colspan="2" | Avastamine
|-
|'''Avastamiskuupäev''' || 25. märts 1655▼
▲| [[Christiaan Huygens]]
|-
▲|'''Avastamiskuupäev'''
|-
|'''Orbiidi [[raadius]]''' || 1 221 931 km
▲! bgcolor="#a0ffa0" colspan="2" | [[Orbiit|Orbiidi]] iseloomustus
|-
|'''[[
|-
|'''On kaaslaseks planeedile''' || [[Saturn]]▼
|-
▲|'''On kaaslaseks planeedile'''
|-
|'''Keskmine [[diameeter]]''' || 5150 km (0,404 Maad)▼
▲! bgcolor="#a0ffa0" colspan="2" | Füüsikaline iseloomustus
|-
|'''
▲| 5150 km (0,404 Maad)
|-
|'''[[
|-
|'''Keskmine [[
|-
|'''[[Gravitatsioon]] pinnal''' || 1,352 m/s²
|-
|'''[[
|-
|'''[[
|-
|'''[[
|-
|'''Pinna keskmine<br>[[
|-
|-
|'''[[Rõhk]]''' || 146,7 kPa▼
▲! bgcolor="#a0ffa0" colspan="2" | [[Atmosfäär]]i iseloomustus
|-
| [[Lämmastik]] || 98,4%
▲|'''[[Rõhk]]'''
|-
| [[
|}
'''Titan''' on [[Saturn]]i suurim [[Planeedi kaaslane|kuu]]
Titani [[orbiit|orbiidi]] raadius on 1 221 931 km ja [[tiirlemisperiood]] 15,9454 Maa päeva. Ta eemaldub Saturnist kuni 20 Saturni raadiuse kaugusele.
Titani keskmine [[läbimõõt]] on 5152 km ehk 0,404 Maa läbimõõtu. Titani pindala on 83 miljonit km² ja [[ruumala]] 7,16*10<sup>10</sup> km³ ehk 0,066 Maa ruumala. Tema [[tihedus]] on 1,8798 g/cm³ ja [[mass]] 1,34520,0002*10<sup>23</sup> kg. Titani pinnal on [[gravitatsioon]] 1,352 m/s² ehk 0,14 g ja [[paokiirus]] on 2,639 km/s. Keskmine pinnatemperatuur on 93,7 K ehk -179,5 °C. Titani [[albeedo]] on 0,22 ja [[tähesuurus]] on 8,2–9,0.
Titani [[atmosfäärirõhk]] pinnal on 146,7 kPa ehk 1,45 Maa atmosfäärirühku. Inimene oleks võimeline nii tihedat õhku hingama, kuid Titani [[atmosfäär]] on mürgine. Näiteks [[stratosfäär]]is koosneb see 98,4% [[lämmastik]]ust ja 1,4% [[metaan]]ist, aga [[troposfäär]]i alumises osas 95% lämmastikust ja 4,9% metaanist.
== Ajalugu ==
Titani avastas [[25. märts]]il [[1655]] [[holland]]i astronoom [[Christiaan Huygens]], kes avaldas oma avastuse veel samal aastal teoses "''De Saturni Luna Observatio Nova''" ehk "Saturni kuu uuest vaatlemisest". Huygens nimetas teda lihtsalt ''Saturni Luna'' või ''Luna Saturni'' ehk teisisõnu Saturni kuuks, sest tollal Saturnil rohkem kuid teada ei olnud.
Aastail [[1673]]–[[1686]] avastas [[Giovanni Domenico Cassini]] veel 4 Saturni kuud<ref name="A&O">"[[A ja O]]". [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1987]], lk. 54</ref>. Pärast seda oli astronoomidel tavaks nimetada neid järjenumbritega, seestpoolt väljapoole Saturn I–V (Titan oli IV). [[1789]] avastas [[Wilhelm Herschel]] veel kaks Saturni kuud, misjärel Titani hakati nimetama Saturn VI-ks<ref name="A&O"/>.
Kõigile Saturni kuudele andis nime William Herscheli poeg [[John Herschel]] [[1847]]. Ta andis kõigile Saturni kuudele nime [[vanakreeka mütoloogia]] tegelaste [[titaanid]]e järgi. Sellest ajast peale on avastatud veel palju Saturni kuusid. Nendel on ka oma rooma number, kuid pärast nimede panekut avastatud kuud on saanud numbri avastamise järjekorras, nii et Titan on endiselt Saturn VI, kuigi vahepeal on avastatud kuusid nii Titanist Saturnile lähemal kui kaugemal.
Titan on Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär. See selgus alles pärast seda, kui [[1979]] avastas [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[kosmoselaev]] "[[Pioneer 11]]" 12 Saturni pisikest kuud ja [[1980]] jõudis sinnakanti USA kosmoselaev "[[Voyager 1]]". Atmosfäär on värviline ja sellepärast peeti varem Titani selle võrra suuremaks, suuremaks ka Ganymedesest ja Päikesesüsteemi suurimaks kuuks. Isegi [[1987]] välja antud "A ja O" annab Titani läbimõõduks 5500 km<ref name="A&O"/>.
== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Saturn]]
[[Kategooria:Päikesesüsteemi kuud]]
{{Link FA|de}}▼
{{Link FA|en}}
{{Link FA|fr}}
{{Link FA|nl}}
{{Link FA|pt}}
▲{{Link FA|de}}
{{Link FA|vi}}
|